Kelmid on hakanud telefonitsi sularaha nõudma

Politsei on saanud teateid, et Eesti elanikele tehakse ingliskeelseid robotkõnesid. Eesti politsei neid kõnesid ei tee. Foto on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Telefonipettused on hakanud taas sagenema ja kelmid nõuavad aina enam telefoni teel sularaha.

Tänavu esimeses kvartalis registreeriti peaaegu viis korda rohkem telefonipettusi kui 2022. aasta neljandas kvartalis. Ligi viis korda kasvas ka kahjusumma. SEB Turbekeskuse turbejuhi Kätlin Kuke sõnul võib öelda, et see pettuse liik tõusis väga võimsalt. "Kui võrrelda eelmise kõrgajaga, näiteks 2022. aasta esimese kvartaliga, siis aastaga oli kasv pooleteistkordne,“ ütles Kukk.

„Kui eelmise aasta keskpaigast oli näha telefonipettuste langust, siis tänavu on see pettuse tüüp hoogustunud. Uue nähtusena nõuavad kurjategijad ohvrilt ka sularaha,“ lisas Kukk. Sagenenud on ka juhtumid, kus heausklikud inimesed lasevad kanda oma kontole võõra raha ja annavad selle sularahas võõrale, aidates nii kaasa kuriteo toimepanemisele.

Kuke sõnul esitlevad kurjategijad end pangatöötaja või politseiametnikuna. Alati räägitakse probleemist, mis vajab kohest reageerimist, ning alati on helistajal ka kohene lahendus. Lahenduseks on vaja ohvril edastada helistajale oma isiklikuks kasutamiseks mõeldud info ehk internetipanga kasutajatunnus, PIN1 ja PIN2 koodid ja pangakaardi andmed. Vahel küsitakse koopiat isikut tõendavast dokumendist. Üsna tihti survestatakse ohvrit, et ta laeks oma seadmesse nii-öelda turvaprogrammi, mis annab juurdepääsu ja täieliku tegutsemisvabaduse ohvri seadmes. “Kui helistaja neid eelnevalt nimetatud andmeid küsib, siis ärge edastage midagi ja lõpetage igasugune edasine suhtlus,“ rõhutas Kukk.

Manipulatsiooni tulemusena võetakse ohvri pangakonto kasutamine üle ja asutakse ohvri raha kontolt välja viima. Ka võib toimuda laekumisi teistelt ohvritelt, mida omakorda taas edasi suunatakse. Sageli võetakse ohvri nimel ka laenu.

Kui varem võeti ohvrilt raha ülekannete ja kaarditehingutega, siis nüüd on lisandunud ohvri manipuleerimine, mille tulemusena võetakse pangaautomaadist sularaha välja. Raha aga peab ohver näiteks üle andma või saatma Western Unioni kaudu täiesti võõrale isikule.

„Sularaha üleandmine võõrale näitab selgelt, et meie seas on liikvel kuritegelike gruppide käepikendused. Summad varieeruvad ja on juhtumi põhised. Petuskeemi muutusest on SEB teavitanud ka politseid ja näeme, et nad on asunud aktiivselt olukorraga tegelema,“ ütleb Kukk.

Petukõned on kestvuse poolest tavaliselt väga pikad ning on juhtumeid, kus ohvrit on hoitud liinil üle kolme tunni ja keelatud igasuguste teiste kõnede vastuvõtmine. „Sageli näeme hiljem, et kõne ajal on toimunud ohvri kontole laekumised ka teistelt ohvritelt. Võimalusel võetakse ohvri nimel mitmeid kiirlaene. Tehakse ülekandeid ja kaarditehinguid. Kuna pangad on järjest enam oma pettuste vastaseid meetmeid täiendanud ja täiendamas, ei pruugi sellised tehingud enam õnnestuda. Seega on uueks suunaks võetud sularaha väljavõtmine,“ räägib Kukk.

Esineb ka juhtumeid, kus ohvriga võetakse ühendust suhtlusrakenduste kaudu, näiteks Telegram, Viber, WhatsApp. Näiliselt pöördub tuttava tuttav ja palub abi. Ettekäändeks on näiteks teene osutamine, kus ohvrilt palutakse abi raha edastamisel. Väidetavalt ei ole sellel inimesel Eestis kontot ning keegi kannab ohvri kontole raha, et see sularahas välja võtta ning omakorda edasi anda tuttava tuttavale.

Niimoodi kasutatakse ohvri kontot võimalikus pettuste või rahapesu ahelas, et ebaseaduslikku päritolu raha varjata. Selliste summade ja tundmatu raha vahendamine või vahendamisele kaasaaitamine võib lõppeda kuriteo sooritamisega. Selliste nii-öelda teenete küsimine võib süveneda eriti majandussurutise ajal, kui võimalikud ohvrid otsivad täiendavaid sissetulekuid.

Esmalt annab ohver juurdepääsu oma kontole, tema isiklik raha kantakse kiirelt edasi või tehakse selle eest kaardimakseid, valdavalt kinnitab ohver kõik toimingud ise oma digiallkirjaga. Võib esineda olukordi, kus petturid on teinud oma seadmesse näiteks Smart-ID ja saavad kinnitada tehinguid juba iseseisvalt. Pettur ei saa teha oma seadmesse kliendi nimel ühtegi rakendust, kui ohver pole eelnevalt seda isiklikult kinnitanud oma digiallkirjaga.

Pank ja politsei ei küsi kunagi isiklikke andmeid telefoni teel.