Päevatoimetaja:
Mati Määrits
Saada vihje

Tiit Loim: kas maksud sõidavad jälle?

Copy
Tiit Loim
Tiit Loim Foto: Paul Poderat

Nii mõistetav kui mitmesuguste maksude ja tasude tõstmise vajadus ka pole, on see siiski valus. Alles läks laenuga kodu ostmine oluliselt kallimaks. Veel aasta tagasi võis panga intress olla eluasemelaenul alla kahe protsendi ja euribor oli veel viimaseid päevi nullis.

Nüüd läheneb euribor neljale protsendile ja laenukalkulaatorid pakuvad pangapoolseks intressiks automaatselt juba viis protsenti. Kui need kaks kokku liita, on tulemus hirmutav. Selle pinnalt on üllatav lugeda teateid, et eestlased võtavad pangalaenu ikka endises tempos. Võib-olla siis olemegi majanduslikult heale järjele jõudmas ja saame seda endale lubada.

Uue koalitsiooni maksutõusude tõttu suurenevad aga väljaminekud ka neil, kes end laenuga ei koorma. Eks mingil määral tuleb poliitikuid mõista. Kes ikka enne valimisi julgeb öelda, et tõstame maksukoormust, kui konkurendid samal ajal pudrumägesid lubavad. Hiljem ei jäägi üle muud kui keerutada, sest tõde kõlaks liiga ärritavalt.

Moraalile mõjub nörritavalt ka automaks. Üks aspekt on auto suurem vajalikkus maapiirkonnas, aga küsimusi on seni lahtise kava juures teisigi.

Kõige rängemana paistab esmapilgul maksutõus majutusasutustele: üheksalt protsendilt suisa 22 protsendile. Sektori edaspidine hakkasaamine tundub olevat tõepoolest löögi all, nagu valdkonnas tegutsejad väidavad.

Moraalile mõjub nörritavalt ka automaks. Üks aspekt on auto suurem vajalikkus maapiirkonnas, aga küsimusi on seni lahtise kava juures teisigi. Kuus 800 eurot teeniv inimene, kes sõidab vana romuga, ei peaks seda tasuma rohkem kui heal järjel uue auto omanik.

Teisalt tundub ebaõiglane maksustada vaid auto heitgaaside hulka, arvestamata aastast läbisõitu. Kui kellelgi on näiteks mõned veidrad hobiautod ja vanaisa vana Volga, millega suvel kuiva ilmaga tehakse kaks sõitu maanteel, siis õhku paisatud heitgaaside hulk on tühine võrreldes nendega, kes aastas 50 000 kilomeetrit läbivad. Maksta tuleks aga seni pakutud arvude valguses võib-olla tuhat eurot aastas. See oleks pigem hobimaks kui looduskaitse.

Lahendus oleks ehk küsida maksu alates teatavast hulgast kilovattidest või siis lähtuda ülevaatusel üles kirjutatavast aastasest läbisõidust. Viimase teeks paraku ilmselt liiga keeruliseks läbisõidunäidu manipuleerimise võimalus.

Loodetavasti jõutakse selles osas mõistliku lahenduseni. Ei tahaks, et algaks skeemitamine, näiteks autode Lätti registreerimine.

Tagasi üles