Põlvamaa asulas liigub ringi ilves
26. aprill 2023, 14:32
Kanepi valla Krootuse küla elanikud on viimasel ajal märganud majade vahel liikuvat ilvest, kes ei põlga ära ka välja jäetud kalapäid.
«Tuli Riigiinfo telefonilt 1247 teade, et Põlvamaal, Krootusel suurte majade vahel liigub ilves. Kas keegi on näinud ja kas on kellelgi pilte?" andis pühapäeval ühismeedia grupis "Meie Kanepi" teada Kanepi vallavalitsuse dokumendihalduse spetsialist Ly Vätson.
Postitusele reageeris mitu kohalikku elanikku, kellest ühe sõnutsi käis metsloom öösel ilmselt ka nende õuel ning sõi ära kõik räimepead, mis olid jäetud kaevu juurde ämbrisse. Teise krootuselase teada liikus ilves just poe taguses piirkonnas, käies läbi kõik naabrid. «Tänasest elab ta vist meie juures,» eeldas kolmas, kellel õnnestus puuriida juures olevat kiskjat ka pildistada. «Jahiseltsimehed otsisid ka juba teda taga esmaspäeval hommikul, aga pole leidnud,» andis sama mees Lõuna-Eesti Postimehele täna pärastlõunal teada.
«Nukra olekuga. Tõenäoliselt on väga vilets olemine, et inimeste lähedusse tuli,» kõlas üks kommentaar. «Liigub aeglaselt. Ilmselt nõrk ja haige,» leidis viies. «Mis siin imelikku on, kui metsad on maha võetud. Kus see loom elab?» esitas retoorilise küsimuse kuues.
Hõlpsam toitu leida
Põlva Jahiseltsi juhatuse esimees Tiit Rammul tõdes, et sülle sellist looma ei võta ning metsa ei vii. «Foto järgi tundub ta kaunis haige ja rääbakas loom olevat. Inimasustusse tuleb ta sellepärast, et hõlpsamalt toitu saada.»
Küsimusele, kas jahimeestel on õigust haiget looma omal algatusel eutaneerida, vastas Rammul eitavalt. «Selleks peab olema keskkonnaameti luba. Ja kes seda protsessi ikka hakkab läbi viima. Looduslik valik – kas sureb ise või vananeb. Vähemalt seitse aastat ei ole Eestis antud ühtegi ilvese laskmise luba. Juhul, kui ta peaks inimestele ohtlikuks muutuma, on keskkonnaamet ainuke, kelle poole pöörduda.»
Kui kiskja peaks inimest ründama, võib talle Rammuli selgitusel malakaga veel anda, aga kirvega enam mitte, sest sellisel juhul oleks tegemist juba hukkamisega, mille järel võib asi keeruliseks minna. «Isegi jahimees ei tohi niisugusel juhul midagi teha, sest asi muutuks kohe ebaseaduslikuks. Aga nii kaua, kui keskkonnamet ükskord otsuse teeb, on see loom ei tea kus.»
Jahiseltsi juhti paneb imestama, et selliseid vahejuhtumeid veel nii vähe on, sest kõigi meie kolme suurkiskja arvukus on tõusuteel. «Eks nad seetõttu tulevadki üha enam inimeste poole. Metsad on ju kaunis hõredaks võetud – kiskjal ei ole enam harjumuspärast elukeskkonda, kus olla. Ja kui ta veel haige ka on, siis tulebki sinna, kus on lihtsam toitu leida.»