Sõjaaja koosseis tõusis 43 700 ametikohani

kaitseväe sõjaaja isikkoosseis suureneb 26700 võitlejalt 43700 võitlejani. Foto: Dmitri Kotjuh

Vabariigi Valitsus kehtestas sel neljapäeval kaitseväe koosseisus olevate sõjaväeliste auastmetega sõjaaja ametikohtade ülempiiriks 43 700 ametikohta.

Kehtiva riigikaitse arengukava järgi kuulub sõjaaja struktuuri 26 700 võitlejat. Uus isikkoosseisu ülempiir on 43 700 võitlejat. Suurenemine hõlmab mitut olulist komponendi. Esiteks, maakaitse kahekordistub 10 500 võitleja võrra. Teiseks arvestatakse sõjaaja isikkoosseisu ülempiiri sisse nüüd ka 4000 võitlejaga täiendreserv, mida läheb Eesti kaitsmisel vaja üksuste isikkoosseisu täiendamiseks ja nende lahinguvalmiduse taastamiseks. Kolmas oluline komponent tuleneb Eesti kaitsevõime tugevnemisest, sest lisanduvad näiteks kaudtule ja õhutõrjega seotud ametikohad.

„Riigikaitse vaatest on väga oluline, kui palju on Eestil sõjaaja ametikohti. Vabariigi valitsus kehtestas uue ülempiiri, selleks on 43 700. Peamine kasv tuleb maakaitse suurendamisest – üle 10 000 reservväelase määratakse maakaitse koosseisu. Nüüd on vaja tagada selle koosseisu valmisolek ja pidev treening, et olla valmis tagama ükskõik millise ohu vastu Eesti vabaduse säilimine,“ selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

„Valmisoleku tõstmiseks korraldavadki Kaitsevägi ja Kaitseliit tänavu sügisel suurõppuse Ussisõnad. Selle käigus saavad need maakaitsesse määratud reservväelased täiendväljaõppe,“ lisas Pevkur.

Sõjaaja koosseisu saab kokku kutsuda ainult mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Seega määrab sõjaaja koosseisu ülempiir ühtlasi kindlaks selle, kui suure väe saab kaitseväe juhataja oma käsutusse sõjaseisukorra väljakuulutamisel ilma valitsuse täiendavaid korraldusi ära ootamata.

Sõjaaja koosseisu valmistatakse ette aja- ja reservteenistusega.