/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/08/15306597t1hdb8b.jpg)
Viiekümne kilomeetri ulatuses kirde- ja kagupiirist algas 14. maini kestev metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine. Eesmärk on ennetada marutaudi taaslevimist Eestisse.
Algas marutaudivastane vaktsineerimine
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul külvatakse rebaste ja kährikute vaktsineerimiseks lennukitelt spetsiaalseid vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid. «Vaktsiinsööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga,» selgitas Toomvap ja rõhutas, et külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal.
Ühtlasi paneb ta inimestele südamele, et lemmikloomad tuleb sel perioodil hoida kinnisel alal. «Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike metsloomadele, palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.»
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti. Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.