/nginx/o/2022/08/29/14796161t1h76d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/15/15323826t1h0b6a.jpg)
Kuigi juulist tõusevad hooldekodudes tasud, siis hooldekodu elanikele ja nende lähedastele see palju suuremat väljaminekut ei too, sest riik ja omavalitsus ulatavad abikäe.
Põlva valla hooldekodu juhataja Anne Nook sõnas, et hooldustasud vallas ühtlustatakse. «Siis on kõik võrdne.» Vallas on kaks hooldekodu: Laheda sotsiaalkeskus ja Põlva valla hooldekodu. Neist esimene tegutseb kahes majas: Tilsi ja Vana-Koiola külas; teine aga kolmes hoones: Põlvas Uue tänava majas ja Lina tänava kahes hoones.
Laheda sotsiaalkeskuse majades on praegu kuutasu 930 eurot, Põlvas Uue tänava majas 1000 eurot ja Lina tänava majades 1300 eurot. 1. juulist hakkab kõikjal kehtib ühtne summa: 1300 eurot kuus.
Nooki sõnul muutuvadki summad juulist, kui hakkab kehtima hooldereform. «Loomulikult võib hinnatõus mõjuda raskelt. Eeldatavasti hakkab riik katma osa kohamaksumusest, kuid mitte kõike. Rohkem abistatakse neid, kes on ilmselgelt abivajajad.»
/nginx/o/2023/05/15/15323828t1hac27.jpg)
Riik maksab toetust
Tema juttu kinnitas Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Jüri Kõre. «1. juulist hakkab kehtima uus rahastusmehhanism. Niinimetatud hoolduskomponent – hooldajatasu ja koolitus, tervisekontroll – makstakse rahast, mida riik on omavalitsustele üle kandnud. Mis puudutab ülalpidamiskomponenti – katust pea kohal ja toitu –, siis seda toetatakse ka vajaduse korral, kui hoolealuse pensionist ei jätku. Seda siis kuni keskmise pensioni ulatuses pluss kümme protsenti,» selgitas Kõre.
Ta lisas, et süsteem muutub kõikides Eesti hooldekodudes. Igal pool ei lähe küll kohamaksumus 1300 euro peale nagu Põlva vallas – mõnel pool on see summa väiksem, teisal suurem. «Kulu, mis puudutab hoolduskomponenti ehk hooldajate tööd, peaks meie arvutuse kohaselt olema 650 eurot kuus. See makstakse tänavu riigi rahast. Järgmisel aastal tuleb see raha omavalitsuse eelarvesse toetusfondi kaudu. Sellega toetatakse väikese pensioniga inimeste ülalpidamist.»
Kõre täpsustas, et Põlva valla elanikke on praegu ööpäevaringsel hooldusteenusel 26 hooldekodus, neist 25 on oma uued hinnad juba teada andnud. «Suurem osa uutest kohamaksumustest jääb 1100–1500 euro vahemikku kuus,» lisas ta.
Reformi jõustudes seega perede kulud hooldekodu teenusele võrreldes varasemaga vähenevad ja omavalitsuse välja käidavad summad suurenevad.
«Sotsiaaltöötajate ülesanne on hinnata praeguste klientide hooldusvajadust. Nad tutvuvad hooldusplaaniga, kuulavad töötajate selgitusi ühe või teise kliendi kohta. Dementse kliendi puhul on vaja ka meditsiinilist hinnangut,» sõnas Kõre.
Ta lisas, et kui hooldusvajadus olemas, kirjutab inimene avalduse, et soovib toetust ööpäevaringse teenuse eest tasumiseks. «Taotluse alusel maksab vald kinni kõik hooldusega seotud kulud, näiteks hooldajate palgad, koolituse, tervisekontrolli ja tööriietuse.»
Hinnatõus otseselt hooldeteenuse sisu ei muuda, külla aga suureneb Jüri Kõre sõnul personali hulk ja seega muutub teenuse kvaliteet paremaks.
Kõre sõnutsi saab selle arvutuse lühidalt kokku võtta nii: «1300st lahutada 650 võrdub 650 eurot.» See on siis summa, mis tuleb Põlva valla puhul kliendil endal maksta. «Kui pension on keskmine või üle selle, siis probleemi pole. Praegune keskmine vanaduspension on 700 eurot. Seega jääb 50 eurot üle taskurahaks,» märkis Kõre ja toonitas samas, et iga omavalitsus teeb oma arvutused ise.
Hoolealustele on kättesaadavad ka mitmesugused muud teenused, näiteks mobiilside, internet, juuksur, maniküür-pediküür, kuid nende eest tuleb tal endal eraldi tasuda. «Need ei ole kohamaksumuse hinnas. Samuti meditsiiniteenused väljaspool hooldekodu,» täpsustas Kõre.
Hinnatõus otseselt hooldeteenuse sisu ei muuda, küll aga suureneb Kõre sõnul personali hulk ja seega muutub teenuse kvaliteet paremaks.
Muudatused ees mujalgi
Võru vallas asuva Vastseliina hooldekodu juhataja Terje Otsatalu sõnul tõusevad tasud ka nende juures. «Praegu on kohatasu liikumisvõimetu kliendi puhul 1020 eurot, aga 1. juulist hakkab see olema 1195 eurot kuus,» ütles ta.
«Hooldereformi puhul on nii palju uusi nõudmisi, seega on hinnatõus paratamatu. Osa sellest hakkab kinni maksma riik. Hoolealuse lähedaste osalus kaob peaaegu ära. See ongi reformi mõte, et lähedased ei peaks juurde maksma, vaid ongi hoolealuse pension pluss riigi kompensatsioon,» lausus Otsatalu.
Samasugune muudatus ootab ees Valga vallas tegutsevat Karula hooldemaja. «Praegu tundub, et pensioniga peaks edaspidi enam-vähem välja tulema,» usub ka Karula hooldemaja juhataja Sirje Tann.