Maarius Suviste: sihilik töötakistus

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Selmet öelda selges eesti keeles, mis toimub, räägitakse riigikogus juntimisest ja obstruktsioonist.

Võib vaielda, kas kõik see, mis eelmisel nädalal riigikogus alguse sai – see kurikuulus obstruktsioon –, näitab seda, et oleme põhiseaduslikus kriisis või selle lävel. Võib vaielda ka selle üle, mis on ja mis ei ole sisuline töö; kas lõputuna näivad arupärimised ja protseduurilised küsimused pikkadel maratonistungitel on palka vääriv töö või midagi muud. Vaidluskohti on küll ja küll, kuid üks on kindel: pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.

Sellega on tegelenud kõik praegu riigikogus olevad parteid, välja arvatud üks uustulnukast erakond, kes juhtumisi ka võimul. Kui koalitsioon tahab teerulli meetodil kobarseaduste vastuvõtmisega opositsioonist üle sõita ja jõuga vajalikud otsused vastu võtta, on riigikogu kummitempel ning opositsioon võib neljaks aastaks koju istuma minna. Opositsioon kasutab lihtsalt oma tööriista, et sõna sekka öelda ja häält teha. Silmapaistmisest rääkimata.

Oluliste maksumuudatuste üle tuleb riigikogus debatte pidada, seda lausa peab tegema. Samas tuleb aru saada ka koalitsiooni hoiakust, et mida ja kus pidada, kui ei saa selleks isegi algust luua, sest opositsiooni lõputud protseduurilised küsimused võtavad oma aja. Nii ei jäägi võimulolijal muud üle, kui otsused jõuga läbi suruda. Ning nentida, et Eesti riigi rahaline seis on hapumast hapu ning rahanduslikud otsused, maksumuudatused ei ole koht, kus järele anda – otsustada tuleb nüüd ja kohe. Iseasi on muidugi alles hiljuti tõstetud toetuste kärpimised.

Vaidluskohti on küll ja küll, kuid üks on kindel: pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.

Kavalad ja kangust täis on mõlemad pooled. Millist poliitmängu rahva raha eest etendatakse ja millal eesriie langeb, eks see varsti näha ole.

Praegu on juba tekkinud sportlik huvi, kellel ja millal esimesena närvid üles ütlevad või katlal kaas pealt ära lendab.

Ahjaa, mida need väljendid «juntimine» ja «obstruktsioon» siis õigupoolest tähendavad. See pärineb 1990. aastate riigikogust, kui toonane parlamendisaadik Arvo Junti rakendas oma oskusi pikendada kõikvõimalikel viisidel istungeid, võtta muudkui vaheaegasid ning pidada ennastunustavalt pikki kõnesid.

Praegu esilekerkinud teemale võib läheneda ka nii, et juntimine ehk obstruktsioon või vastupidi. Selmet öelda lihtsas eesti keeles ja üheselt mõistetavalt: sihilik töötakistus.