Päästeamet alustas elanike ohuteavituskampaaniat

Ohusireen. Foto on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Päästeamet alustas elanike ohuteavistuskampaaniat, mis on jälgitav online- ja sotsiaalmeedias, videote ja välireklaamina.

Lisaks juba kasutusel olnud SMS-teavitusele plaanib riik aasta lõpuks paigaldada üle-eestilise ohusireenide võrgustiku, teatas päästeameti pressiesindaja.

EE-ALARM SMS-i testis päästeamet viimati Tallinna Jõe tänava gaasilekke sündmusel. Sama lahendust kasutas terviseamet Kuressare kraanivee reostuse teavituseks. Ohu korral on oluline jälgida riiklikke kanaleid nagu Eesti Rahvusringhäälingu TV- ja raadiokanalid, lehekülgi kriis.ee, olevalmis.ee. Alla on võimalik laadida mobiilirakendus „Ole Valmis!“, helistada riigiinfo telefonil 1247. Jooksvat infot saab päästeameti sotsiaalmeediakanalitest Twitter ja Facebook.

Plaanitav ohusireenide võrgustiku loomine on elanikkonnakaitse suurim investeering viimase 30 aasta jooksul. Aasta lõpuks on kavas paigaldada 100 sireeniposti üle Eesti. Helisignaali edastatakse sõjalise ohu, suurõnnetuste, hädaolukordade korral. Sireene hakatakse testima kord kvartalis. Testimisel kasutatakse sama heli, mis reaalse ohu korral. Ohuolukorra teavitamiseks edastatakse minuti pikkune tõusev-langev heli, mida korratakse 30 sekundi järel kolm korda. Sireenide käivitumise korral tuleb esimesel võimalusel varjuda, otsida lisainformatsiooni ning käitu vastavalt saadud juhistele.

Varjumisel eristatakse avalikku varjumiskohta, mis on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele varjumiseks. Varjumiskoha all tuleb mõelda kodu või tööruume, kus inimene ohu hetkel asub. Varjumisruum on akendeta, soovitavalt betoon/kivi seintega ruum, näiteks vannituba. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.

Eestil on elanike kaitsmiseks olemas ohuteavitussüsteem ning ohuolukorras tuleb järgida ametkondade poolt antavaid juhiseid.