Jaan Rapp: pensionipõlveks valmistu varakult

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks

Meist paljud on igapäevatoimetuste virvarris mõne suurema unistuse elluviimist edasi lükanud ja mõelnud seejuures, et küll pensionipõlves jõuab. Jõuab maamaja aasta läbi elatavaks kõpitseda, mõne hobiga tõsisemalt tegeleda või teha pikema reisi eksootilisse piirkonda.

Paraku ei saa suur osa sellistest unistustest kunagi teoks, sest elu teeb oma korrektiivid, sageli just tervise poolelt. Selles mõttes on igati asjakohane tervisekassa tänavune kampaania «Pealt ei paista», mis naisi vähi sõeluuringule tulema ärgitab. Kuigi see keskendub ühele vähivormile, siis laiemalt võttes on kõik taolised riigi korraldatavad sõeluuringud tänuväärsed ja kindlasti tuleks nendest ka osa võtta.

Enamasti oodatakse sõeluuringule siiski juba küpses eas inimesi. Selleks, et pensionieas oma unistusi ellu viia oleks võimalik, tuleks aga valmistuma hakata veelgi varem, kui esimene taoline kutse laekub. Sest pensionipõlveks valmistumine on palju enamat kui keskendumine sellele, mitu pensionisammast sul on või kuidas sa nende puudumisel oma vanaduspõlves ära elada plaanid.

Statistikaameti andmetel elasid Eesti mehed 2021. aastal tervena 54,9 aastat ja naised 58 eluaastat.

Üks Valgamaa perearst šokeeris kunagi oma 25-aastast patsienti tõdemusega, et just selles vanuses hakkab inimese keha pisitasa lagunema. Kuigi tegu oli ilmselt võimendatud väitega, on selles tõde sees.

Statistikaameti andmetel elasid Eesti mehed 2021. aastal tervena 54,9 aastat ja naised 58 eluaastat. Seejuures vähenes näitaja aasta varasemaga võrreldes meeste puhul seitse kuud, naiste puhul aga poolteist aastat. Aimata võib koroona mõjusid, ent kõike selle kaela ajada ei saa. Eelmise aasta andmeid veel teada pole, aga ilmselt pole müstilist hüpet paremusele toimunud.

Kõiki terviseriske ei saa ette näha isegi põhjaliku geeniuuringu läbinud inimesed ja paraku ähvardab meid kõiki ka oht sattuda ootamatusse õnnetusse. Küll saab riske tihti mõnevõrra maandada, kas või selle nimel, et pensionieas võimalikult heas vormis olla.

Praegune liikumisaasta annab loodetavasti ka lisamotivatsiooni enda tervise eest enam hoolitseda. Tean omast käest, et kui ammu sörkimas pole käinud või nurgas olevale võimlemispallile tolmukord tekkida on jõudnud, on ka olemine nigelam. Samuti saab oma elukvaliteeti parandada toitumisega. Imelihtne ja ehk tüütugi tõde, mida siiski aeg-ajalt meenutada tasub.