Selgusid Nursipalu hüvitusmeetmed

Kaitseväelased Nursipalus harjutamas. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Valitsuskabinet toetas esmaspäeval kaitseminister Hanno Pevkuri esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti, mis puudutab ka Nursipalu harjutusväljakuga seonduvat.

Plaanitakse suurendada kohalike omavalitsuste toetusi ja määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus. Kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale ligi 200 miljonit kaitseinvesteeringuid.

Pakett koosneb kolmest kompensatsioonimeetmest, millest esimene on kohalikele omavalitsustele senisest suurema püsiva häiringu toetuse maksmine. See arvutatakse häiringu mõjuala pindala ning mõjualas asuvate eluruumide arvu põhjal. Toetust makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala sõltuvalt harjutusvälja iseloomust kuni nelja kilomeetri ulatuses harjutusvälja piirist, kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid.

Samuti laieneb hüvitiste saajate ring. Eelpool nimetatud tingimustele vastab 16 omavalitsust - Lõuna-Eestist Antsla, Rõuge ja Võru vald ning Võru linn. Kokku suureneb omavalitsustele iga aasta makstav summa enam kui ühe miljoni euro võrra, seniselt 292 000 eurolt 1,35 miljoni euroni.

Lisaks on plaanis 10 miljoni euro suuruse ühekordse investeeringutoetuse maksmine seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, arvestades nii elanike arvu kui harjutusvälja pindala. Toetuse suurus on Võru vallale 3 miljonit, Rõuge vallale 2 miljonit, Antsla vallale 2 miljonit ning Võru linnale 3 miljonit eurot.

Rakendatakse 50-protsendilise omaosalusega investeeringutoetust otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel harjutusväljast tulenevaid häiringuid - peamiselt müra ja vibratsioon, võimaldades hoonete konstruktsioone vastupidavamaks muuta. Selleks lepitakse kohalike omavalitsustega lähiajal täpsemalt kokku meetme rakendamise tingimused ja ulatus.

"Keeruline julgeolekuolukord nõuab Eesti kaitsevõime suurendamist, mille oluliseks osaks on harjutusväljad. Meie eesmärk on leida tasakaal Nursipalu ja teiste harjutusvälja arenduse ning kaasnevate mõjude leevendamiseks," ütles kaitseminister Hanno Pevkur. "Oleme kohalikele elanikele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud."

Pevkuri sõnul tähendab uus pakett seda, et juba 2019. aastast makstud kompensatsioonid muutuvad suuremaks ja püsivamaks. Kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale kaitseinvesteeringutest ligi 200 miljonit eurot, mis on läbi aastate suurim investeering Kagu-Eestisse nii lühikese aja jooksul.

Lisaks tutvustas kaitseminister põhimõtteid erakinnistute omandamiseks. Harjutusvälja laiendamise käigus tagatakse õiglane kompensatsioon kinnisasjade omanikele vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Omandamisel püütakse jõuda kokkuleppele kinnisasja omanikuga ning tagada, et omandamise tõttu jääks inimene vähemalt sama heasse olukorda.

"Hoonestatud kinnisvara hüvitusväärtuse määramisel lähtutakse asenduskulust või, kui see pole võimalik, vara ülesehitamise kulust. Eluhoonetega hoonestatud kinnistute hüvitisväärtuse määramisel on võimalik kulumit mitte arvestada," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse riigivara valdkonnajuht Tambet Tõnisson.

Kommenteerib Võru linnapea Kalvi Kõva

Paketi kohaselt hakkaks ka Võru linn saama häiringu toetust, mis tähendab ligemale 150 000 eurot aastas, ühekordset investeeringutoetust 3 miljonit ning 50-protsendise omaosalusega investeeringutoetust otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel harjutusväljast tulenevaid häiringuid.

Linnapea Kalvi Kõva sõnul ei vähenda need meetmed kaugeltki negatiivseid mõjusid, mis harjutusvälja laiendamisega Võru linnale kaasnevad. „Antud toetusmeetmed ei tähenda, et me miskitki moodi muudaksime oma seisukohti Nuripalu harjutusvälja laiendamise osas. Ma jätkuvalt arvan, et laiendamise eeltingimus on ulatuslikud sotsiaalmajanduslike mõjude ja keskkonnamõju hindamised. Kohaliku omavalitsuse eelarve saab vaid mõnevõrra leevendust, kuid see ei korva kaugeltki Võru inimeste võimalikku negatiivset elukvaliteeti,“ ütles Kõva.

Linnapea lisas, et murelikuks teevad linna eelarvelised vahendid tulevikus. „Ajateenijad ja välisriigi sõdurid seda poolt ei korva ning maksutulu tänu neile ei suurene. Vajalik oleks näiteks Nuripalu harjutusvälja laiendamise kontekstis alalist elukohta nõudvate ametkondade toomine Võrru,“ sõnas linnapea.

„Samuti näeme riigi suuremat panust meie tänavatesse investeerimisel ja nende hooldamisel. Nursipalu harjutusvälja laiendamisega suureneb märgatavalt kaitseväe tehnikast tulenev koormus linnatänavatele,“ jätkas linnapea.

„Juba täna on hädavajalik negatiivsete mõjude seirejaama ja sõjaväepolitsei kontrollüksuse olemasolu meie linnas,“ ütles linnapea lõpetuseks.