Räpina loomemaja esine ja lossipark täitusid neljapäeva õhtul rahvamuusikaga, -tantsu ja -pillimänguga, sest Põlvamaale jõudis rahvusvaheline Baltica pärimuspidu.
Räpinat täitis suur pärimuspidu
Räpina õhtu kunstilise juhi Krista Sildoja sõnutsi astus kontserdil ja sellele järgneval rahvapeol üles 19 kollektiivi Eestist, Lätist, Leedust ja Rumeeniast, kes kõik kutsusid ka publikut kaasa lööma. Kokku oli esinejaid ligi kolmsada.
Ligi kolmetunnisel kontserdil astusid teiste hulgas üles folkloorirühmad Rati Lätist ja Rags Leedust, ansambel Plaiurile Dornelor Rumeeniast, folklooriklubi Maatasa Tartust, Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi ja solistid, kapell Kannel ja kandleansambel Helühand Võrumaalt, naisrahvatantsurühm Lustiline Värskast, ansamblid Käokirjas, Ilotsõõr, Velo’ ja Madara’ Põlvast, Kõivokõsõ Vastse-Kuustest, Räpina ühisgümnaasiumi mudilas- ja poistekoor ning Räpina lasteaia Vikerkaar mudilased. Õhtut juhtisid Raivo Sildoja ja Reinhold Omel.
Esinejate seas rohkesti noori
«Proovime koos publikuga koos laulda ja tantsida ning pärast läheb pargis vabamaks peoks. Aga kõik sõltub ilmast. Kui lausa sajab, toimub pärimuspidu aianduskooli saalis. Väga meeldib, et esineb palju noori, sest see näitab ettevõtmise elujõulisust,» rääkis Sildoja enne peo algust.
Räpina ühisgümnaasiumi poistekoor esitas kaks võrokeelset rahvalaulu. Loomemaja mudilased aga tervitasid platsile saabujaid lauluga «Kauges külas».
«Pillipundid on vägevad, väliskülalised toredad. Valdavalt kantakse rahvarõivaid. Kõik kokku on juba väliselt väga ilus,» eeldas korraldaja.
Rahvusvahelisest peost oli võimalik osa saada ka mujal Põlvamaal. Nii esines Viluste põhikoolis Leedu ansambel Rags ning Mooste folgikojas ansambel Rati Lätist ning Plaiurile Dornelor Rumeeniast. «Folgikotta kutsusin lisaks moostelastele kuulajaid ka Ahja ja Kauksi koolist,» sõnas Sildoja.
31. maist 4. juunini toimuval suurel Baltical esindavad Põlvamaad Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi (juhendaja Krista Sildoja) ning rahvalaulukoor Kirekibõnaq (juhendaja Urmas Kalla). Pilliklubi võtab pealinnas eest vedada ka üle-eestilise juunijämmi, pillimehed jämmivad Baltica ühe osana Tornide väljakul 4. juunil.
Algus 1987. aastal
Eesti, Läti ja Leedu suurima pärimuskultuurialase ühispeo traditsioon sai alguse 1987. aastal ning pidu toimub sellest ajast alates kordamööda kõikides Balti riikides.
Tänavusest peost võtab Eestist osa ligi tuhat inimest. Lisaks folklooriga tegelejatele esindavad oma piirkondi Kihnu Kultuuriruum, Vana-Võromaa saatkond, Mulgi kultuuri instituut ja Viru instituut. Oma päritolumaa folklooriga astuvad üles ka teised Eestis elavad rahvad.