Alampalk tõuseb märkimisväärselt

Heatahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan Hendrik Toomel ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas allkirjastasid teisipäeval heatahte kokkuleppe, mille kohaselt alampalk tõuseb kuni 2027. aastani, mil see moodustab 50 protsenti keskmisest palgast.

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tõuseb Eestis järgneva nelja aastaga alampalk ligi 1100 euroni.

Heatahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt, moodustades 2024. aastal 42,5 protsenti, 2025. aastal 45 protsenti, 2026. aastal 47,5 protsenti ja 2027. aastal 50 protsenti keskmisest palgast. Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja selle kinnitab vabariigi valitsus.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo sõnul on oluline, et kokkulepe alampalga järkjärguliseks tõstmiseks sündis tööturu osapoolte koostöös. "On hea meel, et sotsiaalpartnerid jõudsid kompromissini alampalga kasvutempos ning tingimustes, mis lubab eeldada, et see on jõukohane ka tööandjatele ning aitab enam just madalama sissetulekuga töötajaid, panustades ka palgavaesuse vähenemisse, kuna alapalk hakkab kasvama keskmisest palgast kiiremini," sõnas minister.

Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel on sõlmitud raamleppe sisuga rahul, kuna see lubab järgmiseks aastaks tavapärasest pisut suuremat miinimumpalga tõusu, mis on hädavajalik oludes, kus tulevased maksumuudatused saavad enam negatiivset mõju avaldama just madalama sissetulekuga inimeste jaoks. "Täpne miinimumpalga number selgub läbirääkimiste käigus sügisel, kuid tänane kokkulepe annab selge sihi miinimumpalga muutumise osas mitmeks aastaks ette," lisas Toomel.

Tööandjate Keskliidu juhi Arto Aasa sõnul on allkirjastatud hea tahte leppe juures tähtis, et alampalga suuruse üle otsustavad ka edaspidi tööturu osapooled ja see ei muutu poliitiliseks protsessiks. "Leppisime kokku alampalga tõusu mudeli järgmiseks neljaks aastaks. Alampalga sujuv kasv annab tööjõupuuduses ja palgasurve all olevatele tööandjatele alampalga tuleviku osas ettenähtavust ning võimalust sellega aegsasti arvestada. Aga kahtlemata on palgakulude kiire kasv ettevõtjatele suur väljakutse," märkis Aas ja lisas, et tööandjate jaoks oli oluline panna kirja ka need riskid majanduses, mille realiseerumisel tuleb alampalga kasvule pidurit tõmmata. "Nii tuleb igal sügisel hinnata, milline on majanduse väljavaade, tööpuuduse ja varimajanduse näitajad. Varimajanduse ja ümbrikupalkade vastu võitlemiseks vajavad aga nii tööandjad kui töötajad ka riigi jõulisemat tegutsemist," ütles Aas.

Valitsuse tegevusprogrammi järgi aitab alampalga kokkulepe suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul, mistõttu tõuseb kokkuleppe kohaselt alampalk keskmisest palgast kiiremini kuni 2027. aastani, kuid kasvutempo ei ületa seejuures 16 protsenti.