:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2020/09/10/13335188t1hc307.jpg)
Rõuge vald tegi kliimaministrile ettepaneku vähendada Suurel Munamäel kehtivaid looduskaitselisi piiranguid, et seal oleks võimalik kuuse-kooreüraski laastamistöö järel metsa uuendada ja elustik säilitada.
Volikogu soovib ministeeriumile ja keskkonnaametile saadetud ettepanekus muuta praegune sihtkaitsevöönd piiranguvööndiks.
«Piiranguvööndi tingimustes on võimalik teha erinevaid tegevusi, et meie Suur Munamägi ei muutuks mingisuguseks kuivanud puude risuhunnikuks,» ütles Rõuge vallavolikogu liige, erametsaomanik Erki Sok.
/nginx/o/2023/05/24/15344048t1hfed6.jpg)
Kuuse-kooreüraskid elutsevad Munamäge katvas kuusemetsas läinud aasta kevadest ning selle tagajärjel ära kuivanud kuused paistavad hulganisti silma. «Üraskite rünne on olnud äkiline, üsna ulatuslik ja kiire. Suure Munamäe kui kõrge külastatavusega vaatamisväärsuse väljanägemine ja väärikus on saanud ja saamas veelgi ulatuslikumalt kahjustada,» märkis Sok. «Aprillis 2022 loeti kahjustatud puid kokku 5 kuuske ning oktoobris 2022 juba 38 puud. Üraskite poolt kahjustatud ala aina laieneb ja tekib juurde uusi koldeid.»
Kuna ürask on aastaga jõudnud mäel üksjagu kahju teha ning teeb seda edasigi, on vaja metsamehest voliniku sõnul mõelda, kuidas hävivad kuusikud taastada. Taastada need aga tuleks, sest just metsakoosluste, sealhulgas rohunditerikaste kuusikute säilitamine on üks väärtusi, mida Suurel Munamäel kaitstakse.
Väärtused hävivad
Sama meelt on ka RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo, kes mullu sügisel koostatud ülevaates leidis, et mäe loodenõlval, millele avanevad vaated Kose-Käbli maanteelt, oleks hädavajalik läbi viia metsa uuendamine. Samuti sarapuuvõsa ja surnud puude maharaiumine ning noorte puude istutamine. Teistel nõlvadel on aga kuusk peamise puuliigina juba hävinud ja asendunud lehtpuu ja sarapuupõõsastikuga.
Sihtkaitsevööndis kehtivate piirangute tõttu pole metsatöid aga võimalik läbi viia. Seda on keskkonnaamet mitmel puhul ka kinnitanud, lisas Sok.
/nginx/o/2022/10/31/14932379t1hddb5.jpg)
«Kui inimene on ühe seaduse kokku kirjutanud, siis saab ta reeglid üle vaadata,» ütles volikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni esimees Aigar Kalk. Ta juhib ühtlasi ka Rõuge valla turismi edendamisega tegelevat sihtasutust. «Väärtused, mida [Suurel Munamäel] rangelt kaitstakse, on juba hävinud või hävinemas. Seega ei ole otstarbekas seal sihtkaitsevööndit säilitada, küll aga on mõistlik piiranguvöönd jätta.»
Kui looduslikes sihtkaitsevööndis kaitstakse looduslike protsesside loomulikku arengut, kuhu inimene oma kätt vahele ei pane, siis piiranguvööndid on keskkonnainfo teabelehe kohaselt kaitsealadel kõige leebema kaitsekorraga alad. Põhinõudeks on seal maastikupildi säiltamine ja jätkusuutlik majandamine.
Kaitsealadel toimuvate muudatuste üle otsustab valitsus varem keskkonnaministri, nüüd kliimaministri ettepanekul. Sisulise otsuse, kas Suur Munamägi «tõstetakse» sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse, teeb aga keskkonnaamet.
«Ettepanekule, kaitseala kaitse-eeskirja muutmiseks, vaatame kindlasti tõsiselt otsa,» kinnitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. «Seejärel hakkame sisuliselt analüüsima, milline on taotletud muutuse mõju. Mida tooks kaasa kaitse-eeskirja muutus olemasolevatele väärtustele, vajab põhjalikku analüüsi.»
Kui kõik kaitsealaga seotud väärtused ning riskid on kaalutud, otsustab tema sõnul valdkonda juhtiv minister, kas eeskirja muutmine algatatakse või mitte.