/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/22/15273869t1hb666.jpg)
Tallinna halduskohus tagastas reedel oma määrusega Meie Nursipalu MTÜ kaebuse ja jättis rahuldamata nende taotluse kohaldada neile esialgset õiguskaitset.
Kohus ei hakanud MTÜ Meie Nursipalu kaebust arutama
22. mail esitas Meie Nursipalu MTÜ Tallinna halduskohtule kohustamiskaebuse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada kõik Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavad toimingud.
Kaebuse esitajad - Meie Nursipalu MTÜ ja veel 19 eraisikut ja juriidilist isikut - taotlesid kohtul kohustada valitsust algatama riigi eriplaneering, eesmärgiga selgitada välja Kaitseväe harjutusväljale sobilik asukoht.
Riigi eriplaneering on kehtivas õiguses lubatav planeeringuliik harjutusvälja rajamiseks ja laiendamiseks. Valitsus pole sellist menetlust algatanud, kuid planeeringu algatamise vajaduse üle otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus.
Kohus tagastas reedel kaebuse ja jättis rahuldamata kaebajate taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset, millega kaebajad soovisid Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavate kõigi toimingute peatamist kuniks riigi eriplaneeringut pole kehtestatud.
Kohus tõi välja, et asjas ei nähtu kaebajate eelnevat pöördumist taotlusega valitsuse poole riigi eriplaneeringu algatamiseks ja valitsuse keeldumist sellest, mis on eelduseks kohtusse pöördumisel.
Kohus ka märkis, et isegi kui kaebajad seda teeksid, ei ole neil subjektiivset õigust riigi eriplaneeringu algatamisele. Subjektiivse õiguse puudumise korral ei saa kohus tunnustada kaebajate kaebeõigust ega kaebust sisuliselt menetleda. Seega kohtu hinnangul kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Kohus viitas oma määruses ka riigikogu menetluses olevale eelnõule, mis näeb ette kehtiva õiguse muutmise selliselt, et riigi eriplaneeringu, kui ajamahuka planeerimismenetluse asemel saaks kohaldada riigikaitselise erandi menetlust kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras arendamiseks erandlikel juhtudel.
Kohus tõi välja, et eelnõu seletuskirjas on märgitud, et see on tingitud kiiresti muutuvast julgeolekuolukorrast ning asjaolust, et senised harjutusväljad ei võimalda muutunud oludele vastavat väljaõpet, sealhulgas ei ole võimalik liitlaste hetkel kasutuses olevate relvade ja Eesti vabariigi soetatavate relvadega senistel harjutusväljadel harjutada.
Kohus selgitas, et võimude lahususe põhimõte ei võimalda kohtul tõkestada seadusandlikku protsessi ega teha valitsuse eest julgeolekupoliitilisi valikuid. Kohus märkis, et valitsus pole küll olnud piisavalt kärme olukorra lahendamisel, kuid pole täna ka tegevusetu.
Põhimõtteliselt pole keelatud esitada eelnõu seaduse muutmiseks, kui kehtivas õiguses on puudujäägid. Eelnõu pole esitatud kohtumenetluse ajal selle tulemuse mõjutamiseks.
Kohus ka märkis, et kaebajate väidetavad harjutusvälja rajamiseks juba toimuvad tegevused on loakohustuslikena kõik eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustatavad.
Kohus selgitas kaebajatele, et eelnõu näeb ette valitsuse otsuse tegemise avatud menetluses, kus on tagatud haldusmenetluse seaduses ettenähtud menetlusõigused.
Samuti võimalus otsust kohtus vaidlustada. Eelnõuga luuakse ka eraldiseisev menetlus Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.
Kohtumäärus ei ole jõustunud ja seda võib vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.