Pealinnas kõlas seto keel

Seto laulukoor Siidisõsarõ Tallinna Vanalinna päevadel esinemas. Foto: Jaan Rapp

Tallinnas toimus nädlavahetusel juba 35. rahvusvaheline pärimuspidu Baltica. Tornide väljakul võis seetõttu osa saada ka Lõuna-Eesti kultuurist.

Nii võis laupäeval tornide väljakulvõis poole tunni jooksul nautida leelokoori Siidisõsarõ etteastet. Koori üks tuntumaid liikmeid on seto juurtega näitleja Anne Veesaar.

Lauldi elust enesest, selle headest ja halvematest külgedest ning mööda ei saadud ka sõjateemast, mis praegu paraku taas aktuaalne on, nagu Veesaar üht sõttaminekust rääkivat laulu sisse juhatades tõdes.

Siidisõsarõsse kuuluvad Tallinnas ja Harjumaal elavad seto laulikud, kellest enamus on pärit Petseri-tagustest seto küladest, mis tänaseks on jäänud Venemaa valdustesse.

1973. aastal tuli seto päritolu Veera Virgo Tallinna rahvamuusikaansambli Leegajus juurde, et kodunt kaugel olles laulda omi vanu laule. Ta otsis üles õed Anna Tähe ja Aleksandra Lohki, kellega koos toimus ka esimene esinemine 1973. aastal. Sellega oli loodud esimene seto koor, kes laulsid omi laule väljaspool oma etnilisi piire. Hiljem liitusid kooriga lapsed, sugulased ja tuttavad.

Aastatel 1973–1976 oli laulurühma juhiks etnoloog Igor Tõnurist. Seejärel võttis juhtimise üle etnomusikoloog Vaike Sarv ja rühm sai iseseisvaks kooriks Sõsarõ. Koori järgmiseks juhiks sai 1983. aastal Sulev Mäeväli. 1994. aastal eraldus osa liikmeid ja ühinesid uueks laulurühmaks, mis hakkas tegutsema seltsina Siidisõsarõ algul Õie Sarve, hiljem Ilme Haavalo juhatusel.

Anne Veesaar on oma liitumist kollektiiviga Lõuna-Eesti Postimehele kirjeldanud nii, et ta soovis seitsme-kaheksa aasta eest mõne Tallinna leelokooriga liituda, aga ei teadnud, kellega ühendust võtta. «Mul lihtsalt vedas: kohtusin kaubanduskeskuses sugulasega, kes ütles, et tulgu nende koori. Leelotan Siidisõsarõtõs tänaseni.»

Veel esinesid laupäeval Tormide väljakul näiteks Mooste rahvamuusikakooliga seotud muusikud.