:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
Pühapäeval tähistatav Eesti lipu päev algas selle sünnikodus Otepääl traditsioonilise korporantide ja organisatsioonide esindajate rongkäiguga linna keskväljakult kirikumõisa, järgnenud sünnipäevakõne ja jumalateenistusega Otepää Maarja kirikus.
Kirikumõisas heisati kella 10.15 ajal lipp, peeti kõnesid ja öeldi tervitusi.
«Tervitan teid Eesti lipu 139. sünnipäeval siin Otepää kirikumõisas, mõne meetri kaugusel paigast, kus lipp 1884. aastal õnnistati. Kinkigu Issand meie rahvale täna ilus pidupäev,» ütles sõnavõtus EELK Valga praost Mart Jaanson.
«Meie rahvas on eneseteadvuse, kirjakeele, hariduse, kultuuri saanud kiriku rüpes ja kristliku vennastekoguduse tõukel ja andnud sellele ühiskondliku vormi oma riigina, milles saame, tänu jumalale, praegugi elada,» jätkas ta.
«Meie trikoloor koodab meid rahvana, kuid selle lipu lugu on rajatud kristlikule alusele,» kinnitas Jaanson. «Ja nõnda ühendab meie rahvast just see, ehkki me kipume seda seost tänapäeval tihti unustama. Olgu siis 4. juuni, mil meenutame meie rahvuslipu õnnistamist kolmainu jumala nimel siin, Otepää kirikus, üheks nendeks hetkedest, mis meie alust meelde tuletavad.»
Koosviibimisele järgnes kell 11 alanud jumalateenistus Otepää Maarja kirikus, kus teenisid EELK piiskop Joel Luhamets ja Valga praostkonna praost Mart Jaanson. Esinesid EELK Otepää koguduse ansambel, Otepää gümnaasiumi lastekoor ja segakoor Eveko, Kaneland High School Chamber Choir USA-st.
Hiljem küpsetab EEKBKL Otepää Palveränduri kogudus Otepää Lipuväljakul pannkooke.
Kell 16 algab Otepää kultuurimajas Eesti lipupäevale pühendatud kontsert. Esinevad Kaneland High School Chamber Choir (USA), Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naiskoor Emajõe Laulikud (dirigent Vilve Maide), Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor (dirigendid Edmar Tuul ja Karin Tuul). Kontsert on piletiga.
4. juunil 1884 kogunesid 24 Eesti soost üliõpilast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada esimene sinimustvalge Eesti lipp. Üliõpilaste tunnuslipp hakkas ajapikku tähistama Eesti kultuuri ja rahvast laiemalt, XX sajandi alguseks oli see kinnistunud Eesti idee ja rahva ühendajana. Omariikluse saavutamisel võeti rahvusvärvid riigivärvideks. Eesti lipp ühendab Eesti rahvast ja riiki, selle kasutamise õigus on igaühel.