Heiki Kelp: kultuuriasutused vajavad riiklikku toetust

Heiki Kelp Foto: Siim Saavik

• Koroonaaeg ei ole möödunud Võrumaa kultuurirahvast jälgi jätmata.
• Mitmegi Võru kultuurimajas Kannel tegutseva kollektiivi read on hõrenenud.
• Paremad võiksid Võrus olla nii teatritegemise kui filminäitamise võimalused.

Kultuurielu ei häiri enam koroonakriis või energiahinna tõus, vaid seda purevad valusalt ellujäämismured, nendib maakonnakeskuse kultuuritempli juht. Tema hinnangul on hädasti tarvis riiklikke investeerimistoetusi, et loomemaailm kiratsema ei jääks, vaid edasi suudaks õitseda.

Kultuurielu murranguline aasta 2023 on jõudmas poole peale. Võru kultuurimaja Kannel juhina teen tagasivaate sündmustele oma mätta otsast nähtuna.

Kui küsida, kuidas elab Võru Kannel, on vastus lühike: hästi või vähemalt märgatavalt paremini kui viimasel kolmel aastal. Kannel on olnud pildis kogu esimese poolaasta. Jaanuarist maini toimusid siin kümned maakondliku tähtsusega üritused, traditsioonilised kollektiivide ühisesinemised, juubelid, lisaks kontserte ja teatrietendusi meilt ja mujalt. Külastajaid käis nendel enam kui 30 000. Toimunud on elamuslike ürituste taastulemine – mitte sõnakõlksuna öeldud, vaid päriselt.

Kandlesse veeresid kevadtalvel ka peaaegu kõigi erakondade valimisvankrid. Siin sai näha poliitikute kirge ja ohtralt suust tulevat «supiaurugi». Kõige taustal kumasid siiski põletavad kriisid. Kultuuri ei häiri enam ammu koroonakriis või energiahinna tõus. Kultuuri purevad valusamalt ellujäämismured. Seega on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 moto «Ellujäämise kunstid» lausa prohvetliku alatooniga.

Kuna nüüdisaja üks huvitavamaid tendentse on probleemidest möödavaatamine, nende eiramine positiivsuse nimel, siis tundubki ürituselt üritusele kulgevate kultuuritegijate elu lill, samas kui kultuurimaastiku muutused neid teravalt nõelavad. Enamiku valdade kultuurielu viidi ilma suure arutelu ja plaanita mõne kuuga uutele alustele, jättes tööle miinimumi töötajatest, lootes tõhususe ja kokkuhoiu kaudu saavutada senisest tegusam tulem.

Enamiku valdade kultuurielu viidi ilma suure arutelu ja plaanita mõne kuuga uutele alustele, jättes tööle miinimumi töötajatest.

Taoline rahanappuse sunnil toimiv isetekkinud reform levis kulutulena üle Eesti, Saaremaalt Võrumaani. Endisi aegu ja töötajaid ei näi keegi eriti taga nutvat. Eks see tendents hakkas pihta juba kümnendi eest ja kuna hiljutine koolide reform oli omavalitsustel varnast võtta, andis see muutuste elluviimiseks kultuuriruumis olulist kindlust. Kuigi Kannelt see nii valusalt ei riivanud, näitab aeg, mis sest edasi saab.

Samal ajal tõi Nursipalu teema Võru maakonna kultuuriasutustesse saalitäied hoopis teiste muredega kodanikke. Vastasseis valitsusega tipnes võrokeste kongressiga Kandles. Võrokesed kuulutasid end põlisrahvaks. Samuti võeti vastu eelnõud, mis on seotud võru keele keeleks kuulutamise ja Võrumaa looduskeskkonna kaitsmisega.

Paljudel on neis küsimustes siiski oma seisukoht. Üsna selge on, et NATOta me ennast ei kaitse. Võro keele ja kultuuri erilise kaitse vajadust ma ei tunneta. Tuleme ajast, kus lapsepõlves oli võro keel põlu all, kuid ei kadunud ta toonaste riugaste kiuste kuskile. Elujõuline Võrumaa pere hoiab ka oma keelt. Samas ei pea olema metsateadlane, et läbi Võrumaa sõites näha, kuidas metsa üleliia raiutakse. Seega, kui looduse ja puhta keskkonna kaitseks peab kultuurikilbi appi võtma, siis küllap eesmärk pühitseb abinõu.

Riikliku kultuuripoliitika alused peavad siiski selgelt nägema regionaalselt tasakaalustatut arengut kõigis kultuurivaldkondades. Selleks pole vaja suuri ümarlaudu, mõttekodasid ega arengu­strateegiaid. Enda vastu peab lihtsalt aus olema. Nii tuleb ka tänapäeva kultuuri tervikpilti vaadates näilise heaolu taustal näha reaalse ohu märke. Tuleb küsida, kas näiteks Võru Kannel kannab ka praegu edasi põhikirjas märgitud ühiskondliku suhtlemise keskuse rolli kõigi kunstiliikide kaudu või tuleks mõnda neist tegevustest riiklikult toetada.

Muidugi võib alati öelda, et on avatud kõiksugu regionaalset arengut toetavad projektid. Kulla riigiisad! Kultuuriasutused, kes edendavad Eesti kultuuri, sealhulgas ka Võru Kannel, pole projektid! Tuleb leida mingi kindlam viis, olgu selleks siis investeerimistoetus või loodavad riigipalgalised ametikohad.

Kultuuri suur pilt peab hõlmama riiki tervikuna ja nägema regioonides edendatavaid kõiki kunstiliike: muusika, teater, kino ja kujutav kunst.

Mõttekäigu selgituseks ütlen, et nii nagu looduses, peab ka inimsuhetes ja kultuuris valitsema tasakaal. Kultuuri suur pilt peab hõlmama riiki tervikuna ja nägema regioonides edendatavaid kõiki kunstiliike: muusika, teater, kino ja kujutav kunst. Siit omakorda tuleb leida balanss rahva-, tipp-, pop- ja kommertskultuuri vahel, neid paikkondlikult analüüsides, et tegelikust olukorrast selgust saada.

Tänase Kandle siht on sündmuste mitmekesisus. Tuleb ergutada tegijaid, sest kuigi koroonakriisist väljuti tegutsemistahtega, on mitme kollektiivi liikmete arv oluliselt vähenenud. See on märk kestvast kriisist, isegi kui koor või orkester kõlab esinejate vähesusest hoolimata nauditavalt.

Olgu siinkohal nimetatud kõik Kandles tegutsevad kollektiivid: segakoorid Hilaro ja Tervis, naiskoorid Kannel ja Tempera, Võru meeskoor, rahvatantsurühmad Tsõõr, Kannel, Viire, Hopser, Kabujalakesed; Võru puhkpilliorkester, seto leelokoor Helmekaala ja võimlemisklubi Sirutus.

Võru vajaks investeeringuna kindlasti uut, nüüdisaegset kinomaja. Kandle kino toimib ainsa iga päev töötava kinona terves regioonis ning enam kui tuhat kinoseanssi näitav Europa Cinemas võrgustikku kuuluv kino vajab moodsat ruumilahendust.

See annaks noortele juurde võimaluse külastada kultuuriasutust senisest enam. Samas saaks taastada teatritegevuse, kuna ühte majja kõik tegevused ei mahu.

Algav suvi toob Võrru kõige kiuste mitu suurüritust. Muutused läbinud pärimustantsu festival algab 8. juulil ja kestab terve ööpäeva. Lastefestivali programm 30. ja 31. juulil pingutab samuti, et olla uuenduslik ja lastemeelne. Eduard Tamme nimeline Võru puhkpillifestival leiab aset 8.–13. augustini. Vaskpillipäevade festival «Võru kõla» ootab ees aga 17.–21. augustil.

Võru linnapäevade teema on tänavu pered ja sport. Järvelaval esineb ansambel Metsatöll koos RAMiga ja keskväljakul saab tantsida Karavani saatel. Kandle eestvedamisel ja Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 partnerüritusena leiab 29. augustist 2. septembrini aset muusikafestival Eesti Bassioaas ning sel puhul saabub Võrru tippmuusikuid neljalt kontinendilt.

Säravad maailmanimed on viimasel aastal külastanud Võru Kannelt regulaarselt, nende seas nii tunnustatud kitarriste kui ka multitalente. Augusti lõpus on Võrru oodata maailmakuulsaid muusikuid USAst, Indiast, Suurbritanniast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist, oma kunsti tulevad meile näitama ka meie tipud Raul Vaigla, Andrus Lillepea, Toomas Vanem ja paljud teised.