Arved Breidaks: millal te viimati vihma nägite?

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Ühismeedia kubiseb neil päevil säutsudest, mis kuulutavad: kätte on jõudnud viimase poole sajandi rängim põud, kliima on juba muutunud ning edasi saab kõik minna ainult hullemaks. Millal nägite teie viimati vihma, küsitakse eeldusel, et inimese mälu üle kahe nädala enam midagi kinni ei pea.

«Vihma on vaja, aga pidi see just täna tulema,» ohkas üks rongkäiguline 4. juunil Otepääl, kus tähistati Eesti lipu päeva. Hommiku poole kallas nagu oavarrest, Kanepi–Otepää vaheline tee oli tihedalt suuri lompe täis, kuid rongkäigu ajaks andis sadu Otepääl järele.

Vihma oli vaja nii siis kui praegu. Aga sama palju on vaja ka rahulikku meelt, et maailmalõpumeeleolusid eemal hoida. Praegune kuiv periood pole iseenesest midagi erakorralist. Ilmateenistuse andmeil oli näiteks 2002. aasta august selline kuu, kus Lõuna-Eestis sadas vihma täpselt null millimeetrit. Mäletan, et tol hilissuvel võeti kartuleid tolmavalt põllult. See oli vaatepilt, mida polnud varem näinud.

Praegu kolmandat nädalat kestev põud on muidugi tõsine asi. Teraviljapõllud näivad möödasõitjale veel lootusrikkalt rohelised, kuid suurem mure on põllumeestel talvise loomasööda varumisega – rohelist massi kipub väheks jääma.

Kuigi põhjaveega pole Lõuna-Eestis praegu muret, on sellega muru turgutamine minu meelest raiskamine.

Kuivaks jäävad ka kehvema koha peale rajatud salvkaevud. Aasta ringi maal elades saab neile üha vähem kindel olla. Tallinna ümbruse niinimetatud kuldse ringi valdades, kuhu inimesed viimastel aastakümnetel kuhjunud, aga ei piisa ka puurkaevudest, et veevajadust rahuldada.

Sel ajal kui põllumehed ajasid niitudel üksikuid rohukõrsi taga, surisesid linnade aedades veel robotniidukid, et muruvaipa vaos hoida. Nüüd töötavad pruuniks muutunud murul vett pritsivad sprinklerid, et äranuditud taimedel kuidagi hing sees hoida. Kastmisvesi aga ei tule mitte järvest või jõest, vaid selleks kulub joogiks tarvitatav selge põhjavesi.

Kuigi põhjaveega pole Lõuna-Eestis praegu muret, on sellega muru turgutamine minu meelest raiskamine. Mõistlikum on hoida muru kõrgem, siis peab see ka kõrvetaval perioodil paremini vastu. Pealegi taastub vana murukamara rohelus üsna kiiresti, kui sadama hakkab.

Sadu on aga oodata juba üsna varsti: nii Eesti ilmateenistus kui Norra vastav asutus ennustavad sadu neljapäevaks ning vihma peaks tulema ka järgmisel nädalal. Märkigem vihmased päevad siis kalendrisse üles, juhuks kui järgmine kord peaks tekkima tunne, et sellist põuda pole varem nähtud. Ja varuge võimalusel vihmavett, et sellega hiljem taimi kasta.