Seoses erinevate ümberkorraldustega turismiinfo jagamisel raekojas asuv infopukt käesoleva aasta alguses Valgas suleti. Selleks, et külalised teadmatusse ei jääks, on esmakordselt sellel suvel Valga raudtejaamas tööl noored spetsialistid, kes hoolitsevad selle eest, et eelkõige rongidega saabuvad turistid leiaksid tee soovitud teenusteni. Nende ülesandeks on koguda turistidelt põnevaid lugusid, esimene on juba ka kirja saanud.
Valga noored koguvad turistidelt põnevaid lugusid
Juunikuu veidi äärmuslikus kuumuses toob rong nad Riiast Valga jaama. Mõneti aeglane ja peatuste rohke sõit viis seiklejad pisut vanamoodsate laiade pinkide ning tänapäevale tavatult avatud akendega rongi tõttu esialgu justkui ajas tagasi, kuid tegelikkuses hakkab lõpule jõudma nende mitme kuu pikkune reis mööda Euroopat. Reisimiseks kasutavad noored Interrail passi. Nüüd on veel kolm nädalat on aega, et Eestist läbi Põhjamaade tagasi kodumaale naasta.
Vaatamata esialgsele plaanile vahetada Valgas rong peagi väljuva Tartu bussi vastu, otsustavad taanlased, et võtavad ette väikse seikluse Valgas ning pisut hiljem jätkavad teed mööda rööpaid. Järgmine rong sihtkohta Tartusse väljub ligi 4 tunni pärast. Avastades, et jaamahoones on mugavad kapid seljakottidele, kuhu mahub ära kogu kuudepikkuse teekonna jaoks vajalik, mahutatakse plaani ka väikese Valga-Valka avastamine. Kõige põnevam tundub mõte, et päris tore oleks näha seda kohta, kus keset üht linna korraga kahes riigis seista saab.
Keskväljakul, seljaga Jaani kiriku poole seistes, võetakse sihiks eesolev kirikutorn. Seal vahepeal on pisut elevust tekitav nähtamatu piir, mida kohalikud harjunud ületama nagu tavapärast tänavat. Enne väikest avastusretke lepitakse kokku armsa pitsameistriga tellimus kosutavaks kõhutäieks, et eesootav rongisõit toidu osas muretult kulgeks.
Väike ringreis kaksiklinna südames pakub külalistele rohkelt positiivseid emotsioone. Palava ilmaga osutub meeldivalt kosutavaks kiire varvaste jahutus Konnaojas ning lõbusaid hetki jäädvustatakse originaalsel kiigel, mis kahe riigi vahel igapäevaselt kohalikke lapsi rõõmustab. „Huvitav, kas need lapsed ka mõtlevad sellele, et nad lugematu kord kahe riigi vahet lustides lendlevad?" küsib Karen mõtisklevalt.
Tagasi keskväljakule naasevad meie külalised üllatava leiuga – nimelt avastavad noored Konnaoja kaldalt kõige ehedamat aromaatset münti, mille väikse kimbukese nad pitsameistrile sümboolseks kingituseks kaasa toovad, et palaval päeval kosutavat vett maitsestada.
Pitsat nautides räägivad Karen ja Anders oma seniseid reisilugusid. Nad on muljetavaldava kogemusega maailmarändurid, kes teevad hoolega tööd ja säästavad väga eesmärgipäraselt, et reisimiseks pikemalt puhkust võtta.
Ühe põnevama kogemusena toovad nad välja seiklemist Kesk-Ameerikas, kus mitme kuu vältel erinevaid riike külastati eesmärgiga õppida hispaania keelt ning kogeda kohalikku kultuuri ja maitseid. Nende lõpusirgele jõudev reis on toonud nad Taanist Eestisse läbi Saksamaa, Itaalia, Sloveenia, Poola ning paljude teiste Euroopa riikide, mida ühendab võimalus reisida mööda raudteed. Üheks üllatavaks hetkeks oli hiljutine tõdemus, et Leedut ja Lätit raudtee ei ühendagi. See oli ainuke piir, mida ületati hääletades. Taanlased tõdevad pisut kurvalt ka seda, et Baltikumis on rongiga reisimisel olnud teatavaid piiranguid, sest raudteevõrk ei ole nii sujuv ja lai nagu enamus teistes Euroopa riikides. Siiski on neil rõõm kuulda, et Eestis on kaasaegsed rongid, mis ka kohalike hulgas igapäevaselt liigeldes rohkelt kasutust leiavad.
Jaama naastes Tartu rong juba ootab ning sellele astutakse rõõmsalt – ootamatu seiklus kaksiklinnas tasus igati ära, kaasa võetakse veendumus, et Interrail reisihuviliste grupis tuleb kaksiklinna Valga-Valka kindlasti külastussoovitusena ära märkida ning Eesti avastamine saab positiivsete emotsioonidega jätkuda, sest lõunavärav Valga oli lahkelt avatud.