Põllumehed saavad abi kriisireservist

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Põllumajandust räsivad ebasoodsa ilmastiku tõttu kahjud, millele otsitakse leevendust.
Põllumajandust räsivad ebasoodsa ilmastiku tõttu kahjud, millele otsitakse leevendust. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Põllumajandusministrid arutasid Luksemburgis hetkeolukorda põllumajandussektoris, mida on kõvasti räsinud ilmastikust tulenevad kahjud ja Venemaa sõda Ukrainas.

Ilmaolud on kevadel ja suvel olnud Euroopas heitlikud. Vahemere ääres on olnud põud ja ulatuslikud üleujutused, Läänemere piirkonnas ülimalt vähe sademeid, Kesk- ning Ida-Euroopas ja Balti riikides tegi öökülm liiga puu- ja köögiviljadele ja muudele põllukultuuridele.

Lisaks on Venemaa agressioonisõda mõjutanud teraviljasektoris eelkõige Ukrainaga piirnevate riikide toidutootjaid. Sellest kõigest tulenevalt avas Komisjon Euroopa Liidu põllumajanduse kriisireservi, mille käigus tutvustas kolmandat kriisipaketti. Põllumajandusministrid avaldasid istungil arvamust Komisjoni ettepaneku kohta.

„Peame kasutama igat võimalust, et toetada praegusel ajal toidutootjaid, kellest oleneb meie toiduvarustuskindlus. Komisjoni tutvustatud abipakett aitab neil keerulist aega üle elada, mis on praegu väga oluline,“ ütles minister Madis Kallas.

Komitees tuleb Komisjoni abipakett tõenäoliselt hääletusele lähinädalatel. Eelnõu järgi peab riik tegema 30. septembriks Komisjonile teavituse, kuidas toetusraha kasutada kavatsetakse ja toetuse väljamaksed tuleb teha 2023. aasta lõpuks. Eestile on paketist praegu eraldatud 1,7 miljonit eurot. Riigid võivad komisjoni eraldatud summasid 200% ulatuses kaasrahastada.

Lisaks toimus ministrite lõunalauas arutelu Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemal, toimus kahepoolne kohtumine Poola põllumajandusministriga ja samuti arutati kalanduse püügivõimaluste üle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles