Jaan Rapp: molutamise meistriklass

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks

Vaimse tervise portaal Peaasi.ee on juba aastaid teinud tänuväärset tööd eestimaalaste vaimse tervise säilitamise ja parandamise nimel. Seejuures tõmmatakse oma tegemistele tihti tähelepanu väikeste vimkadega.

Näiteks pälvis suurt tähelepanu see, kui tänavu 17. märtsil ehk rahvusvahelisel unepäeval anti esmakordselt üle kiituskiri päevaune ja mõnusa logelemise populariseerimise eest. Tiitel läks kirja- ja naljameesetele Mart Juurele ja Andrus Kivirähale.

«Paraku peetakse päevaund ja mõnusat logelemist laiskuse märgiks, kuid tegelikult on päevaste puhkehetkede võtmine vaimsele tervisele ääretult vajalik. Igasse päeva tuleks planeerida vähemalt 15 minutit puhkust, et teha kosutav tukastus, vaadata aknast välja või lihtsalt lebada ja mõelda oma mõtteid,» põhjendas tiitli väljaandmist portaali tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Ka loodusemees Fred Jüssi on nentinud, et maailmas on suur vajadus viljaka mittemidagitegemise ehk molutamise järele. «Inimene ei oska olla laisk, sest teda on õpetatud aina töötama ja töötama. See on üks kurvemaid asju, et meile ei anta võimalust süveneda,» tõdes ta.

Tunnistan, et ega minagi molutamises mingi eesrindlane ole. Kogu aeg on ju kiire, tuhat tööd ja tegemist ootamas. Äsja sattusin aga endalegi ootamatult molutamise meistriklassi. Ja oli see vast kogemus!

Ka loodusemees Fred Jüssi on nentinud, et maailmas on suur vajadus viljaka mittemidagitegemise ehk molutamise järele.

Kuigi jaaniööl sai pikalt lõkke ääres istutud ja jaaniussegi otsitud, oli järgmisel hommikul uni kell 8 lootusetult läinud. Kõik ümberringi alles magasid, mina aga istusin telgiserval ja vaatasin ümberringi toimuvat. Kohe tundide kaupa. Süvenesin, nagu on Jüssi soovitanud.

Ja vaadata oli enam kui küll. Kui seni olin harjunud kärbseid pidama tüütuteks putukateks, kes tuppa ning pahatihti lausa suhu või silmagi ronivad, siis sedapuhku askeldasid nad rahumeeli muru sees. Nende kohal kasvavatel õunapuudel aga toimetasid teised putukad ja linnud. Kõrvaloleval põllul häälitses rukkirääk, üle taluõue tuhisesid piiritajad. Ja siin mainitu oli vaid väike osa nähtust.

Hoolimata kasinast uneajast tundsin end pärast paaritunnist looduse jälgimist värskena. Ilmselt olin oma vaimse tervise vitamiinid kätte saanud. Hakka või uskuma, et molutamine ongi kasulik.