Rahvusmeeskoor tõi Räpinasse imelise sündmuse

Eesti rahvusmeeskoor andis Räpinas elamusterohke kontserdi. Foto: Marge Trumsi

Hiljuti kostitas räpinlasi muusikaliste maiuspaladega Eesti rahvusmeeskoor ehk RAM. Kontserdil esitati Rein Rannapi loomingut aastatest 1971–1983. Enamik laule oli pärit ansambel Ruja repertuaarist.

Meeskoorile laulude arranžeerimisega olid teinud suure ja keeruka töö Kuldar Schüts, Siim Aimla ja meie oma Põlvamaa mees Riivo Jõgi.

Rannap ja polüfoonia

Pean tunnistama, et tundsin end kontserdil kui laps kommipoes. Kõik kuuldu pakkus suurt naudingut. Muidugi Rein Rannapi kaunid meloodiad, aga samuti arranžeerijate looming oli haruldaselt imeline: ootamatud modulatsioonid, viited teiste heliloojate loomingule (näiteks Tuudur Vettikult laenatud takt laulust «Kuu»), meloodia kandumine ühest häälest teise, rohkesti polüfooniat.

Kui tavaliselt polüfooniast rääkides mõtleme kohe heliloojate Bachi ja Händeli peale, siis nüüd oli seda kasutatud Rannapi loomingus. Nii põnev! Tahaks kiita koori suurt distsiplineeritust ning pühendumist esitatule. Ja need kõrged tenorid, samas nagu keldrist kostev madal ja võimas bass, rääkimata teistest toredatest häälerühmadest, kellel samuti kaunisti ja küllaldaselt soleerida lasti.

Kogu kontsert algas kultuurimaja fuajeest Lydia Koidula tekstile kirjutatud lauluga «Teretus», saateinstrumendiks šamaanitrumm. Kui saali astus alles esimene mees bassirühmast, oli kogu saal täis võimsat laulu. Ja kõla kasvas ning tuli peale nagu laviin. Meestelaulus on ikka väga palju võimu, jõudu ja sugestiivsust!

Kui nüüd küsida, mis eriti meeldis, siis ütlen ausalt, et seda valikut teha oli väga keeruline. Aga ma proovin siiski. Riivo Jõgi seade laulule «Nii vaikseks kõik on jäänud» oli rabav. Minu üks lemmiklauludest on läbi aegade olnud «Raagus sõnad», mille koorile arranžeeris Siim Aimla. Ja taas ei saanud selles laulus pettuda – see oli täiuslik.

«Tango» kõlas väga tangolikult ja hoo juurdeandmiseks kasutati käega rinnale patsutamisest tekkinud heli, mis oli nii visuaalselt kui ka kõlaliselt väga efektne. Suurepärane töö taas, Riivo Jõgi! Kuldar Schütsi kujundatud laulule «Sa oled mul teine» andis lisavürtsi bassirühmast kostuv mehiselt räme pealkirjakordus ja see tõstis publiku suunurgad küll kõrgele.

Kolm andekat arranžeerijat

Kogu kava oli väga põnev. Oli hea, et see kaelamurdev ülesanne oli jaotatud kolme arranžeerija vahel. Mingis mõttes tekkis meeste vahel alateadvuses kindlasti isegi võistlusmoment: millega veel saab üllatada, võtted olid väga erinevad ja erilised. Meeskoor pidas sellisele pingelisele ja erakordselt head kuulmist nõudvale kontserdile suurepäraselt vastu.

Nüüd aga koori dirigendist. Mikk Üleoja on lõpetanud 1997. aastal Eesti muusikaakadeemias oma isa, professor Ants Üle­oja dirigeerimisklassi ja kaitses 2004. aastal muusikamagistri kraadi professor Toomas Siitani juures. Mikk Üleoja tunneb suurepäraselt koorimuusikat, kuna ta on laulnud Eesti tuntumates koorides, juhatanud nii poiste- kui ka kammerkoori, õpetanud isa jälgedes dirigeerimist.

2011. aastast töötab ta RAMi kunstilise juhi ning peadirigendina. Kui varem teleekraanilt jälgides tundus dirigent olevat tõsine inimene, siis sellel Räpina kontserdil ei lahkunud naeratus koorijuhi palgeilt. Oli imetlusväärne vaadata, kuidas ta juhatab. Üle­oja kasutas selleks tervet keha, vahel haarasid rütmikamad laulud ta nii enda rüppe, et võis teda kujutada eduka tantsijana. On näha, et dirigent ei võta end alati liiga tõsiselt ning naudib juhatamise protsessi. Samas tuleb tunnistada, et töö kooriga väärib suurimat kiitust.