Minu lend on tühistatud – mis edasi saab?

Oma lendu ootavat reisijat võivad tabada ebameeldivad üllatused. Foto on illustratiivne. Foto: Konstantin Sednev

Kõige sagedasemad lennureisijat puudutavad probleemid on lennu tühistamine, hilinemine ning üle­broneerimisest tingitud pardale mitte lubamine. Kõikides nendes olukordades võib reisijal olla õigus rahalisele hüvitisele, asendusteekonnale ja hoolitsusele.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse ekspert Heldin Malmet selgitas, et tühistamiseks peetakse palju rohkemaid juhtumeid kui vaid sellist olukorda, kus reisija on juba lennujaamas ning sõnumi teel või kõlaritest teavitatakse, et oodatav lend on tühistatud.

Lennu tühistamine

«Lend loetakse tühistatuks ka juhtudel, kui algsest lennuplaanist loobutakse ja reisija viiakse üle teisele regulaarlennule. Samuti neil juhtudel, kui lennuk tõuseb reisijaga küll õhku, kuid on sunnitud naasma lähtelennujaama, kus reisija viiakse üle teisele asenduslennule,» ütles ta.

Tühistamiseks loetakse seda ka siis, kui lend maandub muus lennujaamas kui esialgselt sihtkohana planeeritud, ilma et reisija oleks marsruudi muutmisega eelnevalt nõustunud. Siia alla kuuluvad ka juhtumid, kui lennuettevõtja tõstab lennu planeeritust rohkem kui tunni võrra varasemaks.

Kui lend tühistatakse, peab lennuvedaja pakkuma reisijale kolme võimalust. Esiteks tuleb pakkuda piletiraha tagastamist. Kui reisijal on ka jätkulend, siis tagasilendu väljumislennujaama niipea kui võimalik. Samuti võib pakkuda marsruudi muutmist, millega toimetatakse reisija lõppsihtkohta niipea kui võimalik. Kolmandaks tuleb talle pakkuda marsruudi muutmist hilisemale, reisijale sobivamale kuupäevale võrreldavatel transporditingimustel ja vabade istekohtade olemasolul.

Reisija õigused

Malmet rõhutas, et kui reisija on valinud ühe antud võimalustest, ei ole tal enam õigus kasutada teisi valikuid. Kui aga lennuettevõte ei paku reisijale marsruudi muutmist või tagasipöördumist võrreldavatel tingimustel, peab ta lennukulud hüvitama.

«Kui lennuettevõte ei paku reisijale valikut piletiraha tagastamise ja marsruudi muutmise vahel, vaid otsustab ühepoolselt piletiraha tagasi maksta, on reisijal õigus lisahüvitisele. Selle suurus on hinnavahe võrreldes uute piletitega, mille reisija on sunnitud sihtkohta jõudmiseks ostma,» lisas ta.

Kui reisija on broneerinud väljalennu ja tagasilennu eraldi ning näiteks väljalend tühistatakse, makstakse tagasi üksnes tühistatud lennu piletiraha ning tagasilennu piletid on kehtivad.

Pakutava abi alla kuuluvad näiteks joogid, toit, majutus, kui reis broneeritakse ümber järgmisele päevale, ja transport majutuskoha ning lennujaama vahel.

Lennuettevõttel on kohustus pakkuda reisijale lennu tühistamise korral kohest ning tasuta abi. Selle alla kuuluvad näiteks joogid, toit, majutus, kui reis broneeritakse ümber järgmisele päevale, ja transport majutuskoha ning lennujaama vahel. Kui lennuvedaja abi ei paku ja reisija teeb ise mõistlikke ja asjakohaseid kulutusi söögile, joogile ja majutusele, peab lennuvedaja needki hüvitama. Õigus abile ja hoolitsusele on reisijal vaid juhul, kui ta ootab uut lendu, mis ta lõppsihtkohta toimetab, või tagasilendu lähtelennujaama.

Abi pakub ka kindlustus

Kui reisijat teavitatakse lennu tühistamisest vähem kui 14 päeva enne kavandatavat väljumiskuupäeva, on tal õigus rahalisele hüvitisele, mille suurus sõltub marsruudi pikkusest ja jääb vahemikku 250–600 eurot. Lennuvedaja ei pea seda maksma, kui suudab tõendada, et lennu tühistamine on tingitud erakorralistest asjaoludest, mida firmal ei olnud võimalik vältida.

Kui reisija on juba broneerinud majutuse, autorendi või teinud muid reisi jaoks olulisi kulutusi, siis lennuvedajalt selliste kulude hüvitamist nõuda ei saa. Seega tasub ootamatute kulude tagasi saamiseks alati kaaluda kindlustuse sõlmimist.

Kui reisija leiab, et tema õigusi ei ole järgitud, on tal võimalus kasutada mitut õiguskaitsevahendit. Esiteks tuleb kaebus esitada lennuettevõtjale, kasutades tema pakutavat kaebusevormi või ELi lennureisija õiguste vormi. Kui lennuettevõtja ei vasta reisijale kuue nädala jooksul või antud vastus ei rahulda reisijat, saab ta mõistliku aja jooksul esitada kaebuse asjaomasele riiklikule ametiasutusele riigis, kus vahejuhtum aset leidis.