Korduskasutus säästab loodust ja raha

Kasutatud riiete müügikohti on Eestis rohkesti. Foto: Marianne Loorents

Eestis visatakse igal aastal ära umbes 17 kilo riideid inimese kohta, millest 14 kilo jõuab otse prügikasti.

Tekstiilijäätmed jõuavad enamasti olmeprügisse ja prügimäele või põletusahju. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul pole Eestis veel lahendusi, et tekstiilijäätmeid ringlusse võtta. «Ümbertöötluseks vajalikud tehnoloogiad on kallid, mistõttu tuleks kaaluda, kas saame naaberriikidega ühiselt vajalikud lahendused luua,» ütles Soomlais.

Kolme aasta pärast tuleb Eestis hakata tekstiilijäätmeid eraldi koguma ning omavalitsused peavad looma võimalused elanikele vanade riiete üleandmiseks. «See nõue hakkab kehtima kogu Euroopa Liidus. Ainuüksi Euroopas visatakse igal aastal ära 5,8 miljonit tonni riideid. Ühise kogumiskohustusega loome piisava materjalivoo, mis on käitlusvõimaluste rajamisel oluline eeldus. Nii tekib riikidel huvi ka paremaks koostööks,» selgitas Soomlais.

Tekstiilijäätmete probleemi peapõhjus on ületarbimises. Riiete tootmine tekitab aga suuremat keskkonnakahju kui lennundus ja merendus kokku. Selleks kulub väga palju vett ja energiat ning naftat ja teisi taastumatuid maavarasid.

«Ostame rõivaid rohkem kui kunagi varem ning nende tootmine paneb meie keskkonna üha suurema surve alla,» toonitas Soomlais. «Siin saab aga igaüks meist anda suure panuse, et säästa nii raha kui loodust.»

Esimene reegel sellel teel on osta vähem. Mida vähem osta uusi asju, seda vähem kulub ressursse nende tootmiseks ja jäätmekäitluseks.

Asju soetades saab teha ka paremaid valikuid, eelistades teise ringi poode ja korduskasutust. Valida tuleks ajatu lõikega esemed, mis valmistatud vastupidavast materjalist ning mille eluiga saab parandamisega veelgi pikendada.

Rõivaid tehakse tihti sünteetilistest materjalidest, mille tootmiseks vaja palju vett ja energiat ning mis lagunevad looduses aastakümneid. Kuni 35 protsenti keskkonnas leiduvast mikroplastist on sinna jõudnud riiete kaudu. Seetõttu tuleks eelistada puuvilla, villa, lina, kanepit, bambust või muud looduslikku materjali. Inimesele ja keskkonnale ohutul viisil toodetud riided tunned ära sildil oleva ökomärgise järgi (nt Oeko-Tex).

Riiete ostmisel tasub jälgida sedagi, kus need on valmistatud. Kodumaist toodangut eelistades on ökoloogiline jalajälg palju väiksem.

Katkistele riietele saab aga parandades uue elu anda. Sageli on lukuvahetus või lihtsam õmblustöö ka odavam kui uue asja ostmine. Vajadusel saab abi paranduskodadest.

Kui aga terved ja puhtad riided lihtsalt üle jäävad, on mõistlik need annetada abivajajatele või teise ringi poodidele.