UURING ⟩ Elanike valmisolek kriisiks on niisama kasin kui mõne aasta eest

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja ​Janika Usin. Foto: Päästeamet

Eesti elanike valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama madal nagu 2019. aastal, näitas päästeameti tellitud ja Kantar Emori tehtud värske uuring. Kuigi ohtude, sealhulgas sõjaliste ohtude, tajumine ja mõned oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks.

Uuring näitab, et viimaste aastate jooksul on tasapisi paranenud elanikkonna üldine teadlikkus kriisidest.

«Märgatavalt on vähenenud nende inimeste arv, kes ei ole kordagi mõelnud sellele, et nende pere võiks sattuda tõsisesse hädaolukorda. Kui kaks aastat tagasi oli sellise mõtlemisega inimesi 45 protsenti, siis praeguseks on nende osakaal langenud 30 protsendini,» ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.

Janika Usin,

päästeameti ennetustöö osakonna juhataja

«Selleks, et jõuda tasemele, kus saame öelda, et meie elanikkond on võimalikeks kriisideks hästi valmis, on pikk tee minna.»

«Viimaste aastate sisse jäävad nii elektrikatkestused, lumetormid kui ka koroonapandeemia ja Ukrainas toimuv sõda,» lisas ta. «Ilmselt on need sündmused pannud elanikkonda hädaolukordadele senisest rohkem mõtlema ning andnud tunnetuse sellest, et kriisid võivad moel või teisel tabada meid kõiki.» Märgatavalt on suurenenud nende inimeste osakaal, kes on mõelnud sõjalisele ohule. Kui kaks aastat tagasi oli neid 10%, siis nüüd 51%.

Lõunaeestlased on hästi valmistunud

Kuigi kriisiohu tunnetamine on paranenud, on üldine seis siiski kesine – hädaolukorras toimetuleku esmaseid tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud.

Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on hädaolukorraks olemas kõik vajalikud vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%. «Kui üldiselt on inimeste teoreetiline teadlikkus vajalikest varudest üsna rahuldaval tasemel, siis reaalse koduse valmisoleku puhul on enim langenud meditsiiniline näitaja. Inimeste varustatus vajalike ravimitega on üldiselt küll hea, kuid kehvemaks on muutunud varustatus esmaabitarbevahenditega,» rääkis Janika Usin.

Uuring näitab, et jätkuvalt on võimalikuks hädaolukorraks kõige paremini valmis Lääne- ja Lõuna-Eesti inimesed. Nad on Eesti teiste piirkondadega võrreldes paremini kursis sellega, missugused hädaolukorrad võivad ohustada nende kodupiirkonda ja missuguste vahenditega on võimalik tagada pere toimetulekut hädaolukorras.

Ida regiooni perede hädaolukorraks varustatuse tase on veidi alla Eesti keskmise, samas teadmised vajalikest varudest on Eesti keskmisel tasemel. Kõige kehvem valmisolek on Põhja-Eesti elanikkonnal. Sealsed inimesed on kõige vähem kursis võimalike hädaolukordadega, mis nende kodukohta tabada võivad.

Kõige haavatavamad on eakad

Uuring toob välja sellegi tõsiasja, et järjepidevalt on vähenenud inimeste koostöövalmidus. «Eriti hakkab see silma noorema elanikkonna puhul. Uuringust selgub, et nooremad inimesed pole kuigi koostööaltid ning muretsevad peamiselt selle üle, kuidas ise hakkama saada. Nii napib noorematel ka valmisolekut hädaolukorras ka oma varusid ja teadmisi jagada,» kõneles Usin.

Sarnaselt varasematele uuringutele on kõige haavatavam sihtrühm eakam elanikkond ehk 65-aastased ja vanemad. Nad on hädaolukordadele vähem mõelnud ja nende teadlikkus õigetest käitumisviisidest on kesisem kui noorematel. Nende usk sellesse, et kodukohas võib juhtuda erakorraline sündmus, mis jätab neid isoleerituks, on langenud. Küll aga on nad valmis hädaolukorra puhul oma varusid jagama ja ulatama abivajajale päästvat kätt.

Varasemaga võrreldes on sarnasena püsinud linna- ja maaelanike erinev ettevalmistus hädaolukorraks. Maa-asulate peredel on jätkuvalt parem varude ja vahendite tase, nad on enam uurinud võimalusi hädaolukorra puhul mujale liikuda ning nende hulgas on ka rohkem hea esmaabi andmise oskusega inimesi.

Veidi enam kui pooled maal elavad inimesed usuvad, et saaksid hädaolukorras iseseisvalt hakkama seitse päeva. Kõige haavatavamad on endiselt linnades suurtes kortermajades elavad inimesed. Maainimestega võrreldes on neil väiksemad varud ja kehvemad teadmised võimalustest hankida näiteks vett, kui üldine kommunaalteenus peaks katkema.

Kuigi elanike üldine ohutunnetus ja teadlikkus hädaolukordadeks valmistumise vajalikkusest on tasapisi paranenud, on inimeste reaalne valmisolek endiselt vilets ning nõuab parandamist.

«Selleks, et jõuda tasemele, kus saame öelda, et meie elanikkond on võimalikeks kriisideks hästi valmis, on pikk tee minna,» tõdes päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.