Valitsus kuulutas põllumajanduses välja eriolukorra

Põud. Foto: Arvo Meeks

Valitsus kuulutas ebasoodsate ilmastikuolude tõttu põllumajanduses välja eriolukorra. See annab põllumeestele võimaluse selgitada lepingupartneritele, miks ei suudeta tänavu oma kohustusi täita.

Valitsus kinnitas täna regionaalministri ettepanekul põuast tingitud ebasoodsad ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada põllumajandussektorile majanduslikku kahju ning tekitada raskusi lepingutingimuste täitmisel.

Valitsus on juba mitu nädalat pidanud pikast põuast tingitud kahjude tõttu plaani kuulutada Eestis välja eriolukord, kuid erinevate valdkonnaga seotud ministrite eemalolemise tõttu on otsuse langetamine lükkunud. Üks murekoht on põllukultuuride kasvatajate saak ning sellest saamata jääv tulu, teine aga loomasöödanappus, mis võib päädida loomade tapamajja viimisega.

Eriolukorra väljakuulutamine oleks põllumeestel ka mõjus argument, et selgitada oma lepingupartneritele, miks ei suudeta tänavu oma kohustusi täita. Samuti on põllumeestel tingimuslikud kohustused neile toetusi jagava PRIA ees. Kohustuste täitmata jätmisega kaasnevad sanktsioonid – eriolukord annaks PRIA-le võimaluse olla selles osas leebem.

«Põllumehed on võtnud endale PRIA toetuste saamiseks kohustusi, mida ei ole nüüd võimalik täita,» rääkis Eestimaa talupidajate keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. «PRIA ei saa aga praeguses situatsioonis jätta oma kohustusi mitte täitnud põllumehi sanktsioneerimata – selleks on vaja kuulutada välja eriolukord.»

Hamburgi sõnul on oluline aspekt ka loomasööda vähesus. «Sööda eksport Eestist on igal aastal kasvanud: eelmisel aastal viidi Eestist välja ligikaudu 300 000 tuhat tonni sööta, sealhulgas näiteks Jordaaniasse ja Saudi-Araabiasse. Tänavusel aastal on nende lepingute maht ilmselt veelgi suurem. Praegu ei ole aga midagi välja viia – lepingute mittetäitmisega kaasnevad seega samuti lepingutrahvid.»

Käesoleval aastal tekitab kevadine põud ja juunikuuni kestnud öökülmad saagilangust põllumajanduskultuuride kasvatajatele ja seab eriti raskesse olukorda rohusöödal põhinevate loomade kasvatajad. Nii satuvad põllumajandustootjad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekoguseid, käibevahendite puudusel pole võimalik tasuda sisendite eest ja teenindada laenukohustust.

Sellest lähtuvalt tegi regionaalminister valitsusele ettepaneku teha kindlaks selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise 2023. aastal, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.

„Valitsuse-poolne ebasoodsate ilmastikutingimuste fikseerimine annab sõnumi nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele tarneahelaga seotud osapooltele, et tegemist on tavapärasest erineva olukorraga põllumajandussektoris. See annab põllumehele võimaluse rääkida läbi lepingutingimused partneritega. Samuti on võimalik PRIA-l teha erandeid toetuste nõuetes. Ülimalt oluline on toetada põllumehi kõikvõimalikel viisidel,“ põhjendas regionaalminister Madis Kallas ettepaneku tegemist.

Minister lisas, et kui põllumajandustootja on taotlenud ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi, kuid ei suuda ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kõiki toetuse nõudeid täita, aitab ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine vähendada administratiivkoormust nii põllumajandustootjatele kui kontrolliasutuse (üldjuhul PRIA) jaoks.

Regionaalminister kohtus 22. juunil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Võrumaa Talupidajate Liidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise SA ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajatega, et arutada olukorda põllumajanduses ja võimalikke meetmeid kevadisest põuast tingitud kahjude leevendamiseks.

Kohtumisel andsid organisatsioonide esindajad ülevaate tekkinud olukorrast taime- ja loomakasvatuses ning hinnangu põua ja varasuviste öökülmade tõttu tekkivate kahjude võimalikust ulatusest. Arutelul rõhutati, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on erakordne ja tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldaksid tootjatel abi saada.

Terviseminister Riina Sikkut rääkis neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et eriolukord ei tähenda küll toetusmeetmete rakendumist, ent leevendab põllumeeste olukorda.

Pöördujad rõhutasid, et kevadkülmade ja põua tõttu on Eesti põllumajandussektoris tekkinud tõsine olukord, mis ohustab tänavust saagikoristust. Viimaste nädalate vihmasajud ei ole suutnud olukorda parandada, kuna taimede heale saagikusele aluse panev kasvufaas on juba möödas, või ei tärganud külvid üldse.

Ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud olukorra väljakuulutamine annab vajaliku õigusliku aluse võtta kasutusele meetmed, mis aitavad leevendada kriisiga toimetulekut ja selle tagajärgi, ning annab eelkõige põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile võimaluse mitte sanktsioneerida põllumajandustootjaid praeguses olukorras ebamõistlike kohustuste mittetäitmise eest.

Juuni alguses põllumajanduse olukorrast kirjutades säilitasid teraviljakasvatajad veel lootust. «Kui aga lähiajal korralikku vihma ei tule, on päris hapu lugu,» tõdes nii mõnigi põlluharija. Tollal hindasid nad, et vili peab põuale vastu veel nädalakese, vastasel juhul on oodata ikaldust. Nädalad möödusid ning korralikku sadu ei tulnud. Tuul ja päike kuivatasid väikesed vihmasopsud kohe ära ning niiskus taimejuurteni ei jõudnud.

Maaharijate olukord on piirkonniti erinev. Kohati on põlde, kus vihmahood on andnud leevendust, mõnda põllulappi on õnnistatud ka paduvihmaga, kuid üldpilt oli kevadel ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu hinnangul üsna nukker. Tänavune saak võib keskliidu hinnangul tulla tavapärasest vähemalt poole väiksem.