Väikeaednik tahab, et laatadel oleks vähem petukaupa

Signe Mändmets naudib aias toimetamist ning tema müügiaedki asub otse koduhoovis. Foto: Martin Erik Maripuu

Algaja ostleja võib laatadel mõne lillemüüja käest teadmatusest petta saada. Põlvamaal Peril oma aias taimekasvatusega tegelev Signe Mändmets on seda ka omal nahal kogenud. Seetõttu hakkaski ta ka ise taimi müügiks kasvatama, et teised algajad aednikud ei peaks kogema sama pettumust, mida tema alustades tundis.

Kuidas Perile sattusite ja millega enne siia tulekut tegelenud olete?

Perile tulin Pärnumaalt kümme aastat tagasi. Pärnumaal mul oli ka hästi suur aed. Olen aiandusega tegelenud 36 aastat. Täiesti ise õppinud, mul ei ole sellealast haridust. Ainult lilleseade kursustel käisin. Oma taimed võtsin Pärnumaalt osaliselt kaasa ja jätkasin siin iluaiandusega. Nüüd on mul kollektsioonaed: päevaliiliad, floksid, pojengid, kurerehad, iirised, võhumõõgad, astilbed, hostad, helmikpöörised – kõike, mida annab koguda, ma kogun. See on nagu haigus.

Kas Pärnumaal kasvatasite lilli enda silmarõõmuks või müügiks?

Vahetasime tuttavatega. Üksi ei saagi seda kasvatust teha. Kui siia kolisime uue elukaaslasega, oli tema nõus mind aitama. Kui tahta midagi hästi teha, peab olema ka abiline. Olen pikalt mõelnud, miks hakkasin üldse sellega tegelema. Aga sellepärast, et kui laatadel käisin, sain tihti petta. Näiteks ostsin endale mureli, pärast tuli välja, et see oli paju. Ostsin püsiku, aga tegelikult oli suvelill. Siis mõtlesin, et hakkan ise püsitaimi kasvatama ega peta kunagi ühtegi klienti.

Mõnes mõttes on see siis nagu missioonitunne?

Jaa. Naudin seda, kui saan toimetada ja lillede keskel olla. Kõik ostjad, kellega olen lillemaailmas kokku puutunud, on tõesti parimad inimesed. Töötan klienditeenindajana Coopis ja no inimesi on igasuguseid. Aga taimemaailma inimestel on kõigil suud kõrvuni, hea on olla – sellepärast, et neil on kogu aeg näpp mullas.

Kas see on teile teine töö või hobi?

Töötan aias küll umbes neli-viis tundi päevas, kuid võtan seda ikkagi hobina, mitte töö või kohustusena.

Kas hobikorras müük kulud ära katab?

Olen nullis, aga vean ennast kuidagi välja. Selleks tööl peangi käima.

Et saaks taimi kasvatada?

Jah (naerab). Muidugi ma nii lollilt ei müü, et endale liiga lasen teha. Istutusala on taimi täis, kui ma need saaks nüüd kõik maha müüa, saaks loomulikult kasumit. Aga ma ei müü ju mitte üks suvi neid kõiki ära. Kasum on mul peenra peal. Oled sa näinud mõnda taimekasvatajat, kes sõidaks uhke autoga ringi? Ei ole ju. Me kõik oleme head sõbrad ja tunneme üksteist. Ei ole kellelgi mingit udupeent autot tagumiku all. Ega me eriti teeni.

Kas suhtlete teiste lillekasvatajatega tihedalt?

Jaa. Ja kui endal ei ole küsitud taime, siis kindlasti soovitan, kuhu minna. Meil on väga hea läbisaamine. Rohkem muidugi võiks siin iluaednikega koostööd teha, aga ma ei ole ise asja käsile võtnud.

On nende tuttavate tegijate seas ka suuremaid taimekasvatusettevõtteid?

Ei ole. Oleme väikesed tegijad, FIEkesed ja OÜd. Tartumaal teeb Karin Haav ka omal käel väga hästi. Samuti Eve Kirja – tal on pisike aed, aga ta teeb nii hingega.

Ostjaid ikka jagub?

Ma ei ole see suvi üldse rahul, mul oli juuni täiesti null. Oli kuivaperiood, ilmselt selle pärast. E-pood on mul ka olemas. Aga las see avatud talude päev saab läbi, eks siis näha ole. Põlvamaal on muidugi Kanepi aiand ka, võib-olla ostetakse oma taimed sealt. Eks ise käin ka vahel sealt ostmas.

Teiste väikeaednikega ei ole äriline pool jututeemaks tulnud?

Ei ole. Me ei räägi oma äridest, vaid lilledest, et kuidas see või teine talvitus. Nüüd need väiksed lillekasvatajad tulevad varsti Mooste laadale kokku, peaks küsima.

Palju neid on? On see nagu oma väike lillekogukond?

Jaa, me võiks täitsa oma kogukonna teha, andsid mulle hea mõtte. Meid on palju, ma harjumaalasi ja jõgevamaalasi ei tea, aga tean neid, kes käivad siin ümbruskonnas laatadel. Kuskil kahekümne ringis on selliseid, kellega tihti suhtleme.

Põllumeestel on iga aasta loterii ilmaga, et kas tuleb saaki või ei tule. Kas teil samamoodi?

Meil samamoodi. Põua ajal müüa ei saa, inimene ei julge osta. Võib-olla õigesti teebki, pole aega peenraid kasta. Ja kui on lumeta talv, võivad paljud taimed ära surra. Kui on liiga suure ja sügava lumega ja hiljem tuleb jää peale, siis nad lämbuvad seal all ära. Kui on selline talv, et kord soe ja kord külm, hakkab maa kerkima ja lõhub taime juurt.

Näiteks seda võiks küll salanipiks pidada, et kui floksid, salveid ja veronicad ära õitsevad, võiks võimalikult kiiresti see ära õitsenud õisik maha lõigata ja siis ta jõuab minna augustis veel õitsema.

Kuidas tänavu olnud on?

Talv oli hea. Mul sada protsenti kõik taimed elasid talve ilusti üle. Aga kevad oli halb, just puudele ja põõsastele. Mul on need ilukirsipuud, need näpistas ära. Ja kahjurid said sügava lume all hästi talvituda, neid on palju. Püsilillele ta ei tee midagi, nii et mina mürki oma aias ei kasuta. Teen vaid looduslikke segusid. Väetist aga kasutan.

Kuumaperioodil pidime rohkem kastma, tiigike ongi nüüd tühjaks saanud. Vahepeal kogusime vihmavett. Müügiplatsi kastame siiani iga õhtu – see on üks igavene tüütu töö, käsipritsiga pritsime.

Kui pikk lillekasvatuse hooaeg on?

Alustan esimesest aprillist ja esimese novembrini on mul müügiperiood.

Kui palju teie aias taimi on?

Mul on inventuur värskelt tehtud. E-poes on üleval üle 250 taime, aga enda aias küünib tuhandesse. Kuid enda aed ei ole mul täielikult üles kirjutatud. Mul on aiandis taimede juurde sildid pandud, neid olen ikka üle tuhande tellinud. Need sildid on sellepärast ka head, et kui mõni taim läheb välja, siis tean, mis taimed kuidas käituvad. Siis oskan ka klientidele öelda, et kuhu võiks istutada ja millist mullastikku tahab ja nii edasi.

Kas väikeaednikel läheb äri praegu hästi või on mingeid probleeme ka?

Arvan, et äri on hea. Meil nii väike riik, et kõik tunnevad kõiki, nimed jäävad meelde. Kui asi on aus, peaks äri hästi minema. Püsililled lähevad paremini müügiks kui suvelilled, mis ju sügisel kaovad. Ma ise enam suvelille järgmisest aastast ei kasvatagi. Tänavu pidin neid nii palju ära viskama.

Mul ei ole köetavat kasvuhoonet. Kasvatasin siin toa põrandal ja igasugust tsirkust sai tehtud. Tellin suvelille beebitaimed sisse ja siis kasvatan suureks, aga selleks tuleb nii palju vaeva näha, et see ei tasu ennast ära.

On teil hobiaednikele mingeid salanippe jagada?

Näiteks seda võiks küll salanipiks pidada, et kui floksid, salveid ja veronicad ära õitsevad, võiks võimalikult kiiresti selle ära õitsenud õisiku maha lõigata ja siis ta jõuab minna augustis veel õitsema.

Teine, millega olen ise väga rahul, on peenarde tegemine. Mina teen nii, et kui otsustan näiteks sel aastal, et tahan uut peenart, viin sügisesed maha võetud lilled, taimed ja umbrohu peenrakoha peale komposti ja järgmine kevad on see juba mõnusalt lumega alla vajunud, natuke laagerdunud. Sinna panen puhta turba peale. Või siis veel omatehtud komposti, mida me aia taga teeme. Sinna vead omakorda mulla peale ja siis istutad taimed.

Kui olen eriliselt laisk, joonistan voolikuga murule peenra kuju maha. Siis lõikan murukamarast väikse neljakandilise augukese, panen taimele pepu alla head ja paremat, näiteks hobusesõnnikut ja kanakakagraanuleid. Istutan taime peale, natukene siis kompostmulda ka ümber ja kui kõik on taimedega kaetud, panen ajakirju veel alla ja multši peale. Ja umbrohi läbi ei tule.

Nii lihtne see ongi, ei pea labidaga küürutama ja ennast lolliks kitkuma.