Aasta ema pälvis ka rahvuskultuuri auhinna

Põlva Jakobi kooli üks rajajatest, elupõline õpetaja Urve Järg Foto: Jakob Hurda Nimeline Põlva Rahvahariduse Selts

• Urve Järg on suurepärane harrastusnäitleja, kes tõmbab käima iga peo.
• Koostöös Võru instituudiga tõi Järg õppekavasse võru keele ja kultuuri.
• Ellen Järve elutöö on olnud rahvarõivad.

Põlvamaa aasta ema ja Johannes Käisi preemia laureaat Urve Järg võtab 25. juulil Eesti Rahva Muuseumis (ERM) vastu ka Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna. Teine preemiasaaja on etnoloog ja rahvakultuuri uurija Ellen Värv.

Põlva Jakobi kooli klassiõpetaja Anar Ruubeli sõnutsi kinnitab elupõline õpetaja Urve Järg, et teist inimest aidates saab aitaja ise rohkem vastu, kui ise annab. «Selline ongi Urve – toetav, hooliv ja hea kaaslane igas olukorras. Armastab inimesi, oma tööd, hobisid ja ka kohustusi. Tema peale võib alati loota.»

Järg on kasvanud kristlikus peres, kust pärit ka tema väärtuste pagas. Koos abikaasa Paavoga on üles kasvatatud kolm tublit last ning neil on neli lapselast. 2008. aastal krooniti ta Põlvamaa aasta emaks.

Tõmbab iga peo käima

Urve Järg on olnud kõnehäiretega laste õpetaja, klassiõpetaja, õppejuht, tugiisik, näiteringi juhendaja. Mammaste algkooli ühe rajajana algatas ta koos kogukonna ja õpetajatega palju toredaid traditsioone: kogu koolipere õnnistava palve nädala alguses, nädala moto, tunnustamised. Koostöös Võru instituudiga tõi õppekavasse võru keele ja kultuuri. Ta on ka Põlva Jakobi kooli üks rajajatest. Johannes Käisi preemia laureaat (2000) on õpetamisel juhindunud üldõpetusest ja ainetevahelisest lõimingust.

Järg on suurepärane harrastusnäitleja, kes õppinud Vanemuise draamastuudios, laulnud Vanemuise ooperikooris ja etendanud Põlva harrastusteatris kandvaid rolle.

«Urve tõmbab käima iga peo oma sütitava pillimängu ja lauluga. Seepärast on ta ka tunnustatud peo- ja programmijuht, aga ka võrratult hea sõber, kes alati olemas. Elu nautimise all peab ta silmas ilusaid hetki sõprade, pere ja looduse keskel ning loodab ta ikka Jumala peale,» märkis Ruubel.

Tiina Vasser, Põlva Jakobi kooli klassiõpetaja: «Urve Järgil on imepärane võime õpilased nii-öelda ümber sõrme keerata, sest armastab neid, keda on taltsutanud.»

Põlva Jakobi kooli klassiõpetaja Tiina Vasser lisas, et Urve Järgile on omane soe naeratus, pehme kallistus, südamlikkus, kaastundlikkus, abivalmidus ning võime loobuda oma heaolust teiste kasuks.

«Suure I-ga inimene ja suure Õ-ga õpetaja. Imetlen tema oskust olla lõpmatult kannatlik kõige põikpäisemagi õpilase puhul, tema usku ja lootust iga lapse arengusse, hoolivust ja heatahtlikkust. Tal on imepärane võime õpilased nii-öelda ümber sõrme keerata, sest armastab neid, keda on taltsutanud. Kui Urvel oleks seitse nahka, saaksid need kõik ära jagatud – vaikselt, ilma kisa ja kärata, kuulsuse ja särata. Sära aga püsib tema silmades jätkuvalt keset kõiki argitoimetusi,» sõnas Vasser.

Rahvariiete asjatundja

Etnoloog ja rahvakultuuri uurija Ellen Värv on töötanud ERMis üle 30 aasta südame, hinge ja suure tarkusega eesti rahvakultuuri kogumise, säilitamise, uurimise ja õpetamise nimel. Uurimistöös on tema peamine valdkond olnud rahvarõivad, mis jõudnud avalikkuse ette kümnete näituste, raamatute ja artiklite kaudu. Ta on õpetanud üle 20 aasta kõrgkoolides – Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, kõrgem kunstikool Pallas, Eesti kunstiakadeemia, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž ja teised – uusi põlvkondi uurijaid ja meistreid.

Värv on töötanud ERMis 1987. aastast teadur-kuraatorina ning 2012. aastast rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhatajana. Ta on ehitanud üles rahvarõivakooli ning kursuste ja õpitubade valdkonna, liites sellel väljal tegutsevaid asutusi.

Tänavuse laulu- ja tantsupeo eel andis ta üle saja konsultatsiooni seoses rahvarõivaste valimise, valmistamise, hooldamise ning nende kandmisega. Koostöös Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusega osutati suurpeo rahvarõivaabi telgis sadadele tantsijatele ja lauljatele igakülgset abi rahvariiete korrastamisel, parandamisel ja puhastamisel.

Etnoloog ja rahvakultuuri uurija Ellen Värv Foto: Jakob Hurda Nimeline Põlva Rahvahariduse Selts

Mitmekülgse uurija vastutusalas on ka 20. sajandi rõivastus ja nõukogude perioodi argielu uuringud. Näiteks on tema kureerimisel praegu avatud rahvakultuuri osa «Talu elu, talu ilu» ERMi püsinäitusel «Kohtumised» ning ajaloolise keha ja rõivastuse alateema näitusel «Õige keha, vale keha». Samuti on ta olnud eestvedaja kultuuriprogrammi «Virumaa pärimuskultuur» juures. Värvi uurimisteema on ka kriitiline rahvarõivauurimine.

Ellen Värvi sulest on ilmunud kümneid rahvarõivaste üldiseid ja üksikteemade käsitlusi, muutuste analüüse, sealhulgas Bergi entsüklopeedias «World Dress and Fas­hion» Eesti rõivastuse ülevaated vanemast ja kaasajast.

2019. aastal ilmusid uuringutulemused «Laulupidu ja rahvarõivad», rahvarõivaste valmistamisjuhend «Kaapotkleit ja -kostüüm». 2018. aastal juhendid Vastseliina ja Pilistvere rahvarõivaste valmistamiseks, ülevaade «Muutused Eesti maaelanike rõivastuses 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul» ning 2017. aastal «Eesti Vabariik 100» sarjas «Rahvarõivad» ja «Neidude peakatted rahvarõivaste juurde».

Järgib Hurda aateid

Värv on alati seisnud selle eest, et Eesti kultuuripärand jõuaks inimesteni ning rikastaks nende maailmapilti.

Aastakümneid on ta töötanud Jakob Hurda põhimõtete kohaselt: rahvale tuleb tema varandus nähtavaks teha selle mitmekülgse uurimise ja õpetamise kaudu.

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad antakse üle Eesti Rahva Muuseumis 25. juulil. Auhindu antakse välja 32. korda, neid rahastab Eesti Kultuurkapital.