:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2023/07/16/15459598t1h0aad.jpg)
Ajal kui Venemaa takistab Ukraina teravilja eksporti, viiakse Koidula piiripunkti kaudu Venemaale järjepanu uusi kombaine, et idanaaber oma teraviljasaagi õigeaegselt salve saaks koguda.
«Miks liigub hulgi teraviljakombaine läbi Koidula Venemaale? Viimase kuu jooksul on neid väga palju nähtud, kuigi piirid peaksid kinni olema,» küsis üks Setomaa ettevõtja. «Normaalne see igatahes pole. Väidetavalt oleme sõjas, aga laseme üle oma piiri neile põllumajandusabi viia.»
Pühapäeva hommikul ootas Koidula piiripunkti ootealas Venemaale viimist neli teraviljakombaini Claas Lexion 8800. Tegemist on Saksa firma toodetavate kombainide paremikku kuuluva mudeliga.
Kui veel aasta tagasi võis näha Venemaale viidavat põllumajandustehnikat Koidula raudteejaamas rongivagunitel, siis nüüd kasutatakse nende vedamiseks maanteetransporti. Kella 9.35 paiku võis näha, kuidas üks kombaini transportiv Läti nubrimärgiga veok piiripunkti poole välja sõitis.
«Need kombainid tekitasid ka minul küsimusi, kui külastasime Riigikogu Setomaa toetusrühma delegatsiooniga Koidula piiripunkti,» ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200).
«Eesti poole ametnikud selgitasid, et dokumentide järgi liiguvad need edasi kolmandatesse riikidesse, näiteks Kasahstani. Samas kumas ka meie ametnike jutus teatav kahtlus dokumentide vastavuse kohta tegelikkusega,» lisas ta.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/14/15391381t1h3b1a.jpg)
«Isegi kui see on juriidiliselt korrektne, on see tõsine mõttekoht Eestile ja Euroopale,» hindas julgeolekuekspert Erkki Koort. «Kas me peaks agressorit, kes on Ukraina viljast ja põllumajandustehnikast tühjaks varastanud, saagi koristamisel aitama?» Igal juhul on põllumajandustehnika vedu Venemaale Koorti sõnul kummaline ja kehva kuvandiga lugu.
Taro sõnul peaks Eesti uurimisorganitel olema võimalik tuvastada, kas väidetavalt Venemaa kaudu kolmandatesse riikidesse saadetavad kombainid ka sinna pärale jõuavad või leiavad need kasutamist siiski idanaabri põldudel.
/nginx/o/2023/03/15/15200916t1h4b99.jpg)
«Kaasaegne tehnoloogia seda [välja uurida] ju võimaldab. Kavatsen uurida selle kohta meie valitsuse liikmetelt. Eesti ei tohi mängida Venemaa jaoks kasuliku transiidimaa rolli, läbi mille jõuavad agressori majanduse jaoks vajalikud komponendid,» ütles Taro.
«Kindlasti teeb see pisut ärevaks, kas ikka peetakse kinni kehtestatud piirangutest,» ütles äsja Ukrainas käinud Riigikogu liige Maido Ruusmann (RE). «Loomulikult oleks kahetsusväärne ja lubamatu, kui läbi Eesti, mis on Ukraina vabaduse hoidmise üks esiliitlasi, liiguks masinad, mis kaudselt toetavad sõja jätkumist Ukrainas.»
Maksu- ja tolliameti (MTA) kinnitusel on põllumajandustehnika üle idapiiri vedamine seaduslik. «Eksport on lubatud, kui saatedokumendid on korras ning tollikontroll läbitud,» ütles MTA välispiiri valdkonna juht Ants Kutti.
Erinevalt põllumajandusmasinatest käib sõiduautode eksport Venemaale sanktsioonide alla. «Sõiduautode puhul üle 50 000 euro maksvate sõidukite ekspordikeeld kehtis juba varem. Nüüd kehtib keeld ka alla 50 000 eurostele sõidukitele, kuid seda üleminekuperioodiga,» rääkis Kutti. «Ehk siis, kui sõiduauto ostuleping on sõlmitud enne 24. juunit, on eksport lubatud ja seda kuni septembrikuu lõpuni. Kui sõiduauto, mille väärtus on alla 50 000 eurot, ostuleping on sõlmitud pärast 24. juunit, ei ole eksport Venemaale lubatud.»
Liiklust peaks vähem olema
«Peaksime püüdlema selle poole, et liiklus üle piiri oleks minimaalne - ainult humanitaarkaatlutlustel eraisikutele, näiteks piiriäärsetele elanikele, ja kõik muud tehingud või majanduslikud protsessid peaksid olema vaikimisi välistatud,» ütles Igor Taro.
Uute viljakombainide vedu Venemaale võib aidata idanaabri põldudel saaki koristada, kuid tuleb arvestada, et need masinad on varustatud tipptasemel elektroonikaga, mida, ei saa välistada, on võimalik kasutada ka sõjanduses.
«Tootja peaks ka oma maine pärast natuke muretsema ja vajadusel lõpetama koostöö nende edasimüüjatega, kelle puhul pole võimalik kummutada sanktsioonide murdmise kahtlust,» märkis Taro.
«Peaksime ajaloost olema õppinud, kuidas natsirežiimi majanduslik toetamine tuli hiljem bumerangina tagasi neile riikidele, kes lootsid sõjast pääseda. Meil pole mingit moraalset õigustust aidata ühelgi moel kaasa sellele, et Putini Venemaa oma kallaletungi Ukrainale jätkata saaks,» lisas ta.
Claas kombaine toodab 1913. aastal asutatud samanimeline Saksamaa ettevõte, mille peakorter asub Nordrhein-Westfaleni liidumaal Harsewinkeli linnas. Euroopas on Claas teraviljakombainide turuliider.