Tomi Saluveer: 200 murtud looma on liiast

Tomi Saluveer Foto: LEPM

Hundid on sel aastal Lõuna-Eestis murdnud vähemalt 150 lammast. Suuri hundikahjustuste koldeid on seejuures kolm: Lasva jahipiirkonnas Nõnova küla ümbruses, Võhandu jahipiirkonnas Haamaste ja Kahro küla ümbruses ning Valgjärve jahipiirkonnas Otepää kõrgustikul. Keskkonnaamet on nüüd kõikidesse nendesse piirkondadesse andnud olukorra leevendamiseks ühe hundi küttimise loa.

Lambakasvatajate hinnangul on võsavillemit suvel küttida siiski erakordselt keeruline ning selleks peab olema parajalt õnne. Eesti rahvusloom on vastupidav, sitke ja äärmiselt nutikas. Küll on hunti lihtsam tabada talvel, mil lumi aitab jahimeestel loomakasvatajatele nuhtluseks olevate hallivatimeeste jälgi ajada. Sestap ei pruugi täiendavatest küttimislubadest praegu olla suuremat tolku.

Häda on ka selles, et hunt murrab osava kütina sageli lõbu pärast või kutsikate õpetamiseks. Nii ulatub murtud kariloomade arv sageli üle kümne, oma söögiisu rahuldamiseks on võsavillemid aga karjamaal ära söönud vaid ühe talle. Ülejäänud murtud kariloomad viiakse pärast seda, kui keskkonnaameti inspektorid on need üle vaadanud, hävitamisele.

Lammaste elu päästavad suurulukite eest korralike aedade olemasolu ning karjavalvekoerad. Lambakasvatajate kinnitusel võib elektrikarjuseid küll normide järgi kõrgemaks ehitada, kuid susi käib traatide vahelt vabalt läbi ning kiskja vastu see ei aita.

Hunt murrab osava kütina sageli lõbu pärast või kutsikate õpetamiseks. Nii ulatub murtud kariloomade arv sageli üle kümne, oma söögiisu rahuldamiseks on võsavillemid aga karjamaal ära söönud vaid ühe talle.

Võrkaias püsivad lambad üldiselt puutumatuna, kuid neid ei ole praegusel erilisel hundikahjude perioodil võimalik kiiresti rajada. Ka karjavalvekoera kutsikate kasvatamine võtab aega.

Põllumeestel on seni olnud valus aasta. Kui saadigi kuidagi üle külma- ja põuakahjudest ning teraviljakasvatajad püüavad hakkama saada haruldaselt madalate maailmaturuhindadega, siis nüüd nöögivad lambakasvatajaid kiskjad. Lambad on toodud lautadesse ning neid söödetakse rohumaalt põua tõttu meeleheitlikult ja suure vaevaga kokku kraabitud vähese heinaga.

Kuid ühes on põllumehed huntidega sarnased. Nad on targad ning visad ega jäta kõigest hoolimata jonni. Nad on ellujääjad.