Madis Soekarusk: liiklusturvalisus on sõidukijuhi enda kätes

Kagu politseijaoskonna patrullitalituse juht Madis Soekarusk. Foto: Maarius Suviste

Politsei teeb Eestis iga päev teedel liiklusjärelevalvet ja pöörab tähelepanu rikkumistele. Õnneks käitub enamik liiklejaid korralikult ja jälgib kokkulepitud reegleid, mille eesmärk on tagada kõigi liiklejate turvaline kulgemine punktist A punkti B. Paraku on tublide liiklejate kõrval ka neid, kes rikuvad reegleid ja panevad seeläbi ohtu nii enda kui teiste elu ning tervise.

Korrakaitsjate esmane eesmärk ei ole inimesi trahvida, aga tõsisematel juhtudel siiski karistame rikkujad ja vajadusel kõrvaldame ohtlikud juhid liiklusest. Kolm peamist märksõna, mille vastu juhid eksivad ning millest kinni ei peeta, on kiirus, turvavarustus ja alkohol.

Inimesed kipuvad arvama, et mis selles ikka ohtlikku on, kui juht valib mittesobiva sõidukiiruse, ei kasuta turvavarustust või juhib sõidukit alkoholijoobes. Tegelikkuses võib isegi üks eksimus tuua kaasa traagilise liiklusõnnetuse, milles juht ise või mõni kaasliikleja saab raskelt viga või kõige hullemal juhul hukkub.

Sõidukiiruse puhul tuleb meeles pidada, et mida suurem on kiirus, seda vähem jääb juhil aega reageerida ja seda suuremad jõud mõjuvad õnnetuse korral nii inimesele kui sõidukile. Seega on igasugune kiiruseületamine äärmiselt ohtlik, sest piirkiirused on teedel põhjusega ning pandud selleks, et juhid teaksid, mis on turvaline liikumiskiirus sellel teelõigul.

Liigne kiirus liikluses ei hõlma endas üksnes kiiruselimiidi ületamist. See tähendab ka liiga kiiresti sõitmist, kui muud mõjufaktorid nagu ilm, valgustatus, ummikud ja teeolud nõuaksid aeglasemat liiklemist. Mõistlik on varuda aega ja mitte kiirustada, sest siis jõuad turvaliselt kohale ega sea oma käitumisega ohtu ennast ja teisi.

Joobes juhte on tänavu tabatud ja liiklusest kõrvaldatud 236, mis näitab, et keskmiselt on iga päev meie seas liiklemas rohkem kui üks inimene, kes pole sõiduki juhtimiseks kaine.

Sobiva kiiruse kõrval on väga tähtsal kohal ka turvavarustuse kasutamine. Sõidukis – nii autos kui bussis – tähendab see turvavöö korrektset kinnitamist ning kaherattalistel vähemalt kiivri kandmist. Turvavarustus on kõige lihtsam võimalus teha omalt poolt kõik, et liiklusõnnetusse sattudes oleksid vigastused võimalikult väiksed.

Kui õnnetusse sattudes puudub turvavarustus, võib isegi pealtnäha kerge õnnetus tuua kaasa rasked tagajärjed. Paljuski jätavad inimesed turvavöö kinnitamata tähelepanematusest või hajameelsusest. Iga liikleja saab olla tähelepanelik ja jälgida, et nii tema ise kui kaasreisijad seda sõidu ajal kasutaksid.

Paraku puutub politsei endiselt iga päev kokku ka joobes sõidukijuhtidega. Alkoholi tarvitamine mõjutab inimese reageerimiskiirust, tähelepanuvõimet ja ümbruse tajumist, mistõttu on sõiduki juhtimine joobes peaga ohtlik ning suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust.

Ennekõike on oluline teada, et ka klaas lahjat alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega. Ainuüksi ühe joodud õlle järgselt pikeneb sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50 km/h tähendab see pidurdusteekonna pikenemist vähemalt viie meetri võrra ja maanteel veel rohkem. Seetõttu on äärmiselt oluline hoida kaaslastel silm peal ja võimalusel takistada purjus peaga rooli istumist.

Kuigi valdav osa inimesi liikleb korralikult ja eeskujulikult, on meie seas inimesi, kes reegleid rikuvad ja kuritarvitavad. Üksikute juhtide hoolimatuse tõttu pannakse ohtu teised liiklejad, kes arvestavad heas usus sellega, et kaasliiklejad on adekvaatsed ja täidavad kokkulepitud reegleid.

Kuuleme liiklusjärelvalvet tehes üsna tihti kiirust ületanud juhtide suust, et «mis te kiirust mõõdate, püüdke parem vargaid!». Paraku ei mõista kiiruseületaja sageli, et just tema hoolimatu käitumine võib seada ohtu nii tema enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise.

Kui numbritele otsa vaadata, siis sel aastal oli politsei juuli keskpaigaks Põlva-, Valga- ja Võrumaal avastanud kokku 1296 kiiruseületajat, mis teeb pea seitse reeglite rikkujat päevas. Nende seas on 40 juhti, kes ületanud lubatud sõidukiirust 40–60 km/h ning ka neli inimest, kelle kiirus on olnud rohkem kui 60 km/h suurem kiiruspiirangust.

Paljuski jätavad inimesed turvavöö kinnitamata tähelepanematusest või hajameelsusest. Iga liikleja saab olla tähelepanelik ja jälgida, et nii tema ise kui ka teised kaasreisijad kasutaksid sõidu ajal turvavööd.

Turvavarustuse mittekasutamise eest oli selleks ajaks kolmes maakonnas määratud 154 väärteokaristust. Joobes juhte oli aga tänavu juuli keskpaigaks tabatud ja liiklusest kõrvaldatud 236, mis näitab, et keskmiselt on iga päev meie seas Eestimaa kagunurgas liiklemas rohkem kui üks inimene, kes pole sõidukirooli istudes kaine. Need on mõtlemapanevad arvud.

Tänavu on kolmes Lõuna-Eesti maakonnas juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud kolm ja viga saanud 61 inimest.

Esimene sel aastal liikluses elu nõudnud õnnetus juhtus mai alguses Põlvamaal, kui jalgrattur pööras vasakpööret tehes ette metsaveoautole. 90-aastane mees sai raskelt viga ning toimetati haiglasse, kus ta kahjuks paar päeva hiljem suri saadud vigastustesse.

Teine traagiline juhtum leidis aset juuni algul, kui Valgamaal kaotas 34-aastane mees valesti valitud sõidukiiruse tõttu auto üle kontrolli ja sõitis vastu puud. Juht hukkus sündmuskohal.

Kolmas selle aasta hukkunuga lõppenud liiklusõnnetus juhtus jaanipäeva paiku Võrumaal, kui tee kõrvalt kraavist leiti üle katuse rullunud sõiduauto, mille roolis oli 40-aastane mees, kelle turvavöö oli kinnitamata. Hukkunud sõidukijuht oli ka joobes.

Selliseid traagilisi õnnetusi on võimalik vältida, kui iga liikleja oleks hoolikam, valiks õige sõidukiiruse, kasutaks turvavarustust ja istuks rooli alati kainelt.

Liiklusturvalisus on iga juhi enda kätes. Inimesed, oleme mõistlikud, hoolime üksteisest ja teeme liikluses kõik endast oleneva, et nii meie ise kui ka kaasliiklejad jõuaksid turvaliselt koju oma pere ning lähedaste juurde. Valige sobiv sõidukiirus, kasutage turvavarustust ja sõitke kaine peaga, siis on kõigil ohutum liigelda.