Tänavune karude esmane küttimislimiit on 96 isendit. See on ligi kümnendik karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule. Põlvamaal lubab keskkonnaamet küttida 2023. aasta jahihooajal kaks karu, Valga- ja Võrumaal kummaski ühe.
Tänavu võib küttida 96 karu
«Pindala arvesse võttes on Eesti üks karurikkamaid riike põhjamaades kui mitte kogu Euroopas,» rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk. «Nende levik Eestis on laienenud nii lääne kui lõuna suunas. Karudel läheb väga hästi.»
Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligi 900–950 karu ning nende asurkond on 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: mesikäpad tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. Kuni eelmise aastani oli kasvamas ka metsaottide põhjustatud kahjujuhtumite hulk.
«Enamasti möödub inimese ja karu kohtumine rahumeelselt, kuid teeb muret, kui palju on teateid kohtumistest väljaspool karude elupaiku – asulates või mujal kultuurmaastikel,» ütles Leelo Kukk. «See annab märku, et looduslikud elupaigad on hõivanud vanemad liigikaaslased ning noored otsivad elupaiku inimese vahetusse lähedusse. Iga sellise kohtumisega kasvab tõenäosus, et tekkida võib ohtlik olukord. Seega peame karude kaitsmise kõrval nende arvukust ka piirama.»
Mõõdukas jahipidamine on tema sõnul osa konfliktide vältimiseks ja kiskjakahjude ärahoidmiseks vajalikest tegevustest. Samuti on see oluline karude inimpelglikkuse hoidmiseks.
Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2022. aastal oli pesakondi 96, mis on viimase 20 aasta kõrgeim hulk.
Lisaks võetakse küttimismahtude määramisel arvesse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja jahindusnõukodade seisukohti.
Karujahi hooaeg kestab 1. augustist oktoobri lõpuni.