Autolammutuste Liidu tegevjuht Siim Sellik usub, et automaksu kehtestamine aitab kaasa sellele, et nii palju sõidukeid enam hoovi peale seisma ei jäeta ning kasutatud varuosade turg Eestis elavneb.
Automaks elavdab kasutatud varuosade turgu
Selliku sõnul on liidul hea meel, et riik on asunud lõpuks ka romude probleemiga tegelema. Tema sõnul on peatatud registrikandega sõidukeid iga aasta lisandunud – mullu oli selliseid sõidukeid ligikaudu 300 000, aastal 2013 oli 80 000. Seega on probleem järjest enam süvenenud.
Liidu tegevjuhi sõnul on autolammutuste huvi suunata varuosad korduskasutusse. Kui sõiduk ei ole enam võimeline liikluses osalema, pole mõistlik varuosaressurssi raisata ning oma vana sõiduk tuleks suunata lammutamisele. «Kaheaastane üleminekuaeg tundub mõistlik, sest kindlasti on sõidukeid, mida füüsiliselt ei ole enam olemas ning nende registrist kustutamine võib olla üsna keeruline,» lisas Sellik.
Autolammutuste Liit ei eelista sealjuures üht automaksu mudelit teisele, kuna vanemate sõidukite puhul on maksumäär sama ning varuosakõlblike sõidukite lammutamisel ei oleks sellel mõju.
Rahandusministeerium saatis eelmise nädala kolmapäeval kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest.
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene lähtub mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust – tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel. Teine keskendub vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.
Rahandusministeerium soovib mootorsõidukimaksu kehtestamisel pöörata eraldi tähelepanu peatatud registrikandega sõidukite ehk niinimetaud romude probleemile. Selleks, et anda nende autode omanikele ja riigiasutustele mõistlik aeg nende utiliseerimiseks või muu lahenduse leidmiseks, kehtestatakse peatatud kandega sõidukite maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg.
Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist.