Helmen Kütt: hoolekandereform nõuab omavalitsustelt tõsist pingutust

Helmen Kütt Foto: Eero Vabamägi

Eestimaa hoolekandes on tõeks saanud pikalt oodatud muudatus. Esimest korda toetab riik elukaare lõpuosa teenuste pakkumisel omavalitsusi ja sealseid eakaid.

Juulis jõustunud hoolekandereform toob kergendust kümnetele tuhandetele peredele, vähendades oluliselt hooldekodu omaosalustasu. Praegu on Eestis hooldekodukohti 11 280 ja 151 ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujat, kes tegutsevad 214 kohas.

Reform on suunatud sellele, et inimesed saaksid hinnatud vajadusel hooldekodukoha ja seda nii, et teenuse osutamine ei sõltu enam seadusjärgsete ülalpidajate olemasolust või nende maksevõimest. Kindlasti jälgitakse reformi rakendamise kulgu ning hoitakse silm peal muredel, mida tuleb riigi ja omavalitsuste koostöös lahendada. Septembris asuvad rahandus- ja sotsiaalministeerium analüüsima ning muutma kehtivat rahajagamise valemit, et omavalitsused oleksid õiglasemalt koheldud.

Kõik hooldekodule eelnevad teenused peavad tagama, et eakad saaksid võimalikult kaua olla oma kodus. Omavalitsuste ülesanne on austada seda inimeste soovi ning luua ja pakkuda vajalikke teenuseid. Praegu oleme kahjuks seisus, kus kodus elamist toetavaid teenuseid pole piisavalt. Hinnanguliselt vajab Eestis koduteenuseid 50 000 inimest, kellest 20 000 inimesel ei ole praegu võimalik neid saada. Kui hooldekodude elanike arv on üha kasvanud, siis koduteenuse saajate arv on püsinud aastaid samas suurusjärgus. Olukorra muutmine nõuab omavalitsustelt tõsist tööd ja pingutust.

Riik ei võta linnadelt ja valdadelt nende kohustusi üle, vaid toetab rahaliselt parema hoolekandeteenuse saamist. Riigieelarvest jagatavad kümned miljonid eurod võimaldavad muuta hooldekodu taskukohasemaks, parandada üldhoolduse kvaliteeti ja hüvitada väikest pensioni saavatele hooldekodu elanikele ka nende majutus- ja toitlustuskulud. Riik eraldab tänavu teiseks poolaastaks 40 miljonit, järgmiseks aastaks on reformi tarbeks kavandatud 57 miljonit ja ülejärgmiseks 62 miljonit eurot.

Selle reformiga ei lahendata ära muresid, aga kahtlemata on tegu väga olulise pöördega Eesti hoolekandes. Edasisi samme astudes peab seaduseandja mõtlema ka omastehooldajatele ja neid kaitsvate garantiide loomisele.

Reformi õnnestumiseks on hädavajalik, et omavalitsused ei vähendaks oma rahalist panust hoolekandesse. Tegelikkuses peaksid nad seda hoopis suurendama. Inimeste eluiga pikeneb ja eakate arv kasvab, kuid tervena elatud aastaid kahjuks samas tempos juurde ei tule. Selle tõsiasjaga peavad linnad ja vallad arvestama. Oma elutöö teinud seeniorid ootavad, et neile tagatakse väärikas vanaduspõlv.