Fredi Oja: petturid on üha kavalamad

Fredi Oja, LHV pettuste ennetamise juht Foto: LHV pank

Pankadega otsesemalt või kaudsemalt seotud pettused on Eestis viimastel aastatel märgatavalt sagenenud. Kurjategijad on välja töötanud uusi ja keerukaid skeeme, et inimeste pangakontodelt raha välja petta.

Kuna sularaha kasutatakse üha vähem ning raha liigutatakse valdavalt digitaalselt, püüavad petturid leida võimalusi kontodel oleva raha varastamiseks maksete või kaarditehingute kaudu. Klientide ootus pangale on mõistagi, et nende raha on igati kaitstud. Pangad hoiavadki klientide vara turvaliselt, kuid probleemid tekivad, kui kliendid annavad petturitele ise ligipääsu oma kontodele.

Silmast silma petujutu asemel on tänased kelmid haaranud telefonid, et tõmmata inimesed kõnega konksu otsa, pakkudes näiteks investeeringutele ulmelisi kasumeid. Nad loovad autentsena tunduvaid, aga vale aadressiga veebilehti, mis panevad uskuma, et oled õiges kohas, kuhu maksmiseks oma PIN-koodid sisestada. Ringlevad ka petukirjad ja SMSid, mille kurjategijad saadavad panga või mõne muu teenusepakkuja nime alt, et suunata pahaaimamatuid edasi lingile, kus on jälle vaja PIN-koodid sisestada.

Veel mõned aastad tagasi olid petukirjad ja -lehed kergesti äratuntavad, kuid praegu näevad need väga usutavad välja. Samas olgu öeldud, et ükski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMSi ega e-kirja teel pangakonto paroole või krediitkaardi andmeid kuhugi saata või sisestada.

Silmast silma petujutu asemel on tänased kelmid haaranud telefonid, et tõmmata inimesed kõnega konksu otsa, pakkudes näiteks investeeringutele ulmelisi kasumeid.

Panga töös näeme iga päev haritud ja arukaid inimesi igas vanuses, olenemata soost, kes sattunud mõne petuskeemi ohvriks. Uuringud tõestavad, et inimesed sageli alahindavad riske ja ülehindavad enda võimeid petuskeeme ära tunda. Sageli sõltub petta saamine pelgalt juhusest.

On oluline mõista, et PIN-koodide sisestamine võrdub allkirjaga ning iga tehingu kinnitamisel peab kasutaja olema äärmiselt ettevaatlik.

Kliendid eeldavad sageli, et pangad suudavad kurjategijaid jälitada ja raha tagasi saada. See on keerulisem, kui paljud arvavad, kuna raha liigub kiiresti välisriikidesse ning saaja kontolt edasi. Näiteks kaardiandmete lekke korral võib kaardiorganisatsioon aidata raha tagasi saada, kuid see ei laiene kõikidele maksetele.

Kui inimene satub pettuse ohvriks, on oluline teha politseisse avaldus, kuna pettuste uurimine ja lahendamine kuulub politsei pädevusse. Pettuste lahendus- ja ennetusmeetmete üksikasjad ei ole sageli avalikud, et vältida kurjategijate teadlikkust meetmetest.

Ükski teenusepakkuja ei palu kliendil kunagi telefoni, SMSi ega e-kirja teel pangakonto paroole või krediitkaardi andmeid kuhugi saata või sisestada.

Pettuste ennetamiseks tegelevad pangad teavitustööga, arendavad oma süsteeme pettusekindlamaks ning teevad aktiivset monitooringut petulehtede avastamiseks ja eemaldamiseks. Näiteks on tänavu tehtud juba üle 150 petulehe, mis matkivad LHV veebilehte: enamjaolt jõuavad need internetis üleval olla vaid mõnikümmend minutit, sest pank saab nendele reeglina kiirelt jälile.

Pettuste lahendamiseks tegelevad pangad klientide informeerimise ja nõustamisega ning suhtlevad kaardiorganisatsioonidega kaardipettuste korral. Lisaks teevad pangad koostööd politseiga andmete jagamiseks ja teiste pankadega suhtlemiseks.

Nii pangad kui ka politsei teevad jõupingutusi turvalisema elukeskkonna tagamiseks, kuid ka inimesed peavad olema valvsad. Pangad tegelevad pettuste ennetamise ja lahendamisega mitmesuguste meetmete abil ning klientidel on oluline olla teadlik petuskeemidest ja kasutada oma raha ettevaatlikult. Et raha oleks kindlalt kaitstud, on vajalik nii klientide kui ka pankade koostöö ja teadlikkus.