/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/08/01/15494216t1h2ac5.jpg)
Teisipäeval alanud karujahihooajal lubab keskkonnaagentuur lasta kuni 96 karu.
Algas karujahihooaeg
96 isendit moodustab ligikaudu 10 protsenti karude arvukusest, mis on ühtlasi lähedal aastasele juurdekasvule. Harjumaal tohib lasta 11, Ida-Virumaal 15, Jõgevamaal 13, Järvamaal 13, Läänemaal üks, Lääne-Virumaal 16, Põlvamaal kaks, Pärnumaal viis, Raplamaal kolm, Tartumaal kaheksa, Valgamaal üks, Viljandimaal seitse ja Võrumaal ühe karu.
Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligikaudu 900-950 karu ning nende asurkond on viimase 15 aasta jooksul püsinud kasvutrendis. Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: kahjustused mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored loomad asulatesse. Kuni eelmise aastani oli kasvutrendis ka karude põhjustatud kahjujuhtumite hulk.
Karu on loodudirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning nende küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund.
Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2022. aastal oli pesakondi 96, mis on viimase 20 aasta kõrgeim.
Lisaks võetakse küttimismahtude määramisel arvesse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti.
Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.