Ester Karuse: miks nuumata panku?

Ester Karuse Foto: Margus Ansu

• Eesti inimeste toimetulek on viimasel ajal järsult halvenenud.
• Valitsus peaks rohkem oma riigi inimeste eest seisma.
• Pankadel läheb aga hästi ja teenitakse suuri kasumeid.

Lõunaeestlastelt mandaadi riigikokku saanud poliitik leiab, et kärpeid saaks vältida, kui kehtestada Eestis ajutine pangandusmaks. Kui majanduses tekivad anomaalsed olukorrad, on riigi kohus sekkuda, rõhutab ta.

Eestis on kujunenud olukord, kus tavainimene peab püksirihma pingutades hoolikalt kaaluma, mida poest osta ja kas on võimalust perele puhkusereis lubada. Samal ajal teatavad uudisteportaalid pankade rekordkasumitest.

Eesti konjunktuuriinstituudi ekspertide tõdemus, et kesksuvel on Eesti majanduse tervis päikesepaistelisest ilmast hoolimata halb, ei üllatanud vist kedagi. Oleme saanud juba pikemat aega lugeda uudistest, kuidas tööstusettevõtted tegevust koomale tõmbavad või sootuks uksed kinni panevad. Üllatas aga, et «Aktuaalsele kaamerale» intervjuu andnud majandusminister Tiit Riisalo Eesti 200st küll möönis olukorra tõsidust, kuid ei pakkunud välja ühtegi lahendust.

Valijad reageerivad jalgadega ja erakondade reitingutes on selgelt näha, kuidas Eesti 200 toetus on kolme kuuga ligi 10 protsendi võrra kukkunud. Langusjoon oli pikalt kurjakuulutavalt stabiilne ning tuleb nõustuda Jüri Ratasega, kes hiljutises intervjuus prognoosis Eesti 200-le sama saatust mis Res Publicale ehk ühinemine Reformierakonnaga tundub vältimatu.

Aga tuleme tagasi majanduse juurde. Mind paneb tõsiselt imestama, miks oli praegusel valitsusel nii kiire maksutõusude kehtestamise, lasterikastelt peredelt raha äravõtmise ja abieluvõrdsuse kehtestamisega. Samasooliste abielu legaliseerimisele on selgitus olemas: suunas ju sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) peamiselt iduettevõtjate kaudu enne valimisi tänastele valitsuserakondadele kokku pool miljonit eurot. Kas seaduse hind ongi Eestis pool miljonit, selgitab välja erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Asi lõhnab igatahes väga halvasti.

Ajutine maks ajani kui olukord finantsmaailmas stabiliseerub, aitaks leevendada kroonilist rahapõuda mitmes valdkonnas.

Reformierakonna juhitava valitsuse tegemisi vaadates tundub, et silmaklappidega ollakse kinni Eesti-siseses Exceli tabelis ega tajuta suuremat pilti. Meie töösturid ja põllumehed konkureerivad Euroopa ühisel turul ning kui teised riigid tulevad soodsama elektrihinna või maksupoliitika abil ettevõtetele appi, siis meie vaatame, käed taskus, toimuvat pealt.

Pole siis imestada, et poelettidel võtavad järjest enam võimust importkaubad. Kohalik toodang on lihtsalt üle mõistuse kallis. Minu kodukohas Valgas on inimestel saanud harjumuseks käia sisseoste tegemas teisel pool piiri ja praeguseid suundumisi hinnates see tendents vaid süveneb. Valitsuse suutmatus ettevõtjaid kuulda võtta ja neile Euroopa konkurentidega võrdväärseid tingimusi pakkuda ei pane mitte ainult ohkama, vaid appi karjuma.

Ja milline on olnud valitsuse tegevuskava? Lühidalt võib selle kokku võtta nii: kärped, kärped, kärped... Suletakse maakoolid, lõpetatakse tasuta ühistransport, miinimumini viiakse tee-ehituse rahastus, loobutakse õpetajate palgatõusust, liikumisaastal võetakse raha ära Eesti Koolispordi Liidult ja Eestimaa Spordiliidult Jõud.

Kõiki neid kärpeid saaks vältida, kui kehtestada ajutine pangandusmaks. Keskerakond tuli ideega välja juba aasta alguses, kuid tänane valitsuskoalitsioon ei taha sellest midagi kuulda, sest pangahärradega tuleb hästi läbi saada. Kui majanduses tekivad anomaalsed olukorrad, on riigi kohus sekkuda – näiteks kasutati mitmesuguseid suunavaid meetmeid kõrgete energiahindade puhul.

Eestis tegutsevate pankade kasumid kerkisid tänavu esimesel poolaastal pea samale tasemele kogu möödunud aasta kasumitega. Näiteks suurim Eestis tegutsev pank Swedbank pani taskusse 214 miljonit. See ei ole tingitud sellest, et pangad on äkki ülikasumlikke investeeringuid tegema hakanud. Lõviosa miljonitest tuleb tänu euribori tõusule Eesti inimeste taskutest, mis omakorda halvendab perede toimetulekut.

Sarnaselt ettevõtete toetamisega vaatab valitsus ka pankurite rahasuplust kalanäoga pealt. Ajutine maks ajani kui olukord finantsmaailmas stabiliseerub, aitaks leevendada kroonilist rahapõuda mitmes valdkonnas. Küllap leitaks siis 50 000 eurot ka Haanja spordikeskusele, mida ähvardab kinnipanek, sest kultuuriministeerium ei pea selle toetamist põhjendatuks. Ministeeriumi spordivaldkonna asekantsler Tarvi Pürn peaks ometi seisma spordirahva eest, mitte minister Purga soovilugude taktis tantsu vihtuma.

Valitsuse suutmatus ettevõtjaid kuulda võtta ja neile Euroopa konkurentidega võrdväärseid tingimusi pakkuda ei pane mitte ainult ohkama, vaid appi karjuma.

Riik peab kiiresti ja otsustavalt sekkuma, et lõpetada Eesti inimeste arvelt ülisuure kasumi teenimine. Kartus, et pangad seejärel oma tegevust Eestis koomale tõmbavad, on asjatu. Eesti on neile suur kullaauk ning pole ju suurt vahet, kas Swedbank teenib aastaga 400 või 300 miljonit eurot kasumit. Kui majutusasutuste ja meediaettevõtete käibemaksu tõusuga loodab riik teenida 20 miljonit, siis pankade kasumeid maksustades saaks lihtsa vaevaga kordades rohkem riigikassat paisutada. Ja mis samuti oluline: selle käiguga ei ületataks ühiskonna valuläve.

Absurdsele olukorrale on tähelepanu juhtinud ka finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, kes meenutas, et 1981. aastal maksustas Margaret Thatcheri valitsus ühekordselt panku, kuna need olid «liigselt» teeninud, mitte makstes nõudmiseni hoiustelt intressi.

Küsisin pankade kasumi maksustamise kohta ka mai keskel riigikogu istungil, kus Eesti Panga president Madis Müller andis ülevaate 2022. aasta tegevusest. Keskpanga juht jäi oma vastuses vaoshoituks, kuid möönis siiski, et pankade tegevuses klientide heaolu nimel «on ruumi veel enamaks».

Eesti ei oleks pankade kasumimaksu osas teerajaja. Mai alguses võttis Leedu parlament vastu seaduse pankade kasumi ajutiseks maksustamiseks, mis peaks riigieelarvesse tooma 400 miljonit lisatulu. Ühtlasi anti pankadele kohustus tõsta hoiuste intressimäärasid ja langetada laenude intresse. Seda kõike selleks, et elavdada majandust ning parandada ettevõtete ja perede toimetulekut. Kaja Kallas, sisuliselt on vaja teha copy-paste!

Eestis tegutsevate pankade kõneisikute jutt, et suurem kasum kindlustab finantsasutuste likviidsust, annab võimalusi veel paremate tingimustega raha laenata ja hoiuste intresse tõsta, on lihtsameelsete uinutamiseks. Jah, hoiuste intressid on tõusnud, kuid võrreldes inflatsiooniga on raha pangakontol hoidmine selgelt miinusprojekt. Ning kas keegi teab inimest, kellele pank kahe käega ülisoodsatel tingimustel laenu pakub?

Lihtsustatult öeldes on tavalise Eesti perekonna roll praeguses olukorras järgmine: jahutada kõrgemate kodulaenude kaudu majandust ja taguda kinni pankade hiigelkasumid. Ja mida riik kodanikule vastu annab? Käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, automaksu, kõrgemad hinnad majutusasutustes ja söögikohtades, lasterikastelt peredelt raha äravõtmise ning tulumaksureformi, mis soosib selgelt jõukamaid inimesi. Sellist Eestit mina ei taha!