Põllumees: iga põlvkond näeb sõda, katku ja nälga

Valgamaa põllumees Jüri Koppel jätab lambakasvatusega hüvasti ja müüb loomad maha. Või nagu ta ise ütleb lõpetamise kohta: aitab küll. Foto: Arvo Meeks

Valvanud öösel lambakarja, magab ta vastu hommikut mõni tund, et siis jälle tegutsema asuda. Nii on ta toimetanud pikki aastaid. Aga nii nagu tal läks sea- ja linnukasvatusega, läheb nüüd ka määgijatega.

Valgamaa mahetootja Jüri Koppel (62), ärganud just pärast öövalvet, võtab kõigepealt esimese asjana pudelist lonksu puhast vett. «Hundid,» ütleb ta, miks lammaste üle tuleb valvet pidada. «Nüüd ei ole palju aastaid ühtegi murdmist olnud, kui olen ise karjas olnud ja loomi passinud.»

Öövalvet on ta pidanud kümme aastat. Kui varem oli nii, et oli terve nädala jutti vahipostil ja nädalavahetusel oli keegi teine, siis nüüd on vastupidi. «Kaks suurt koera on ka. Arvan, et rohkem valvan neid kui lambaid. Koeri on ju ainult kaks, aga kui hundid selga tulevad, siis on kuri karjas.»