Vana ahju või katla välja vahetamiseks saab küsida toetust

Ahi. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Suurema õhusaastega piirkondades avaneb inimestel juba septembris võimalus oma vana küttekolle riigi toel välja vahetada või uuendada. Nii saab Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse ( Kredex) toetust küsida näiteks vana ahju asemele uue, vähem saastava ahju ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks, aga ka vana katla uue katla või soojuspumbaga asendamiseks. Toetust saab ka oma elamise kaugküttega liitmiseks.

„Kuigi paljude teiste maailma riikidega võrreldes on Eestis puhas õhk, näitavad uuringud, et kütteperioodil on just kohtküte linnades üks olulisi õhusaaste põhjustajaid,“ rääkis kliimaminister Kristen Michal. „Toetades vana ahju asemele uue ehitamist või siis keskkonnasõbralikumale kütteviisile üleminekut, aitab Kliimaministeerium inimestel teha õhukvaliteeti parandavad valikud, mille boonuseks on ka parem tuleohutus ja energiatõhusus.“

Õhu kvaliteet halveneb külmal ajal just tiheasustusega piirkondades, sest kütmisel paiskub õhku tervisele ohtlikke peenosakesi ja muid saasteaineid. Peenosakesed kahjustavad inimese tervist, sest tungivad sügavale hingamisteedesse ja vereringesse ning võivad põhjustada erinevaid haigusi, sh vähki.

Välisõhuseire andmetele tuginedes on välja selgitatud piirkonnad, kus peenosakesi on kütteperioodil õhus lubatust rohkem. Nende piirkondade inimestel avanebki võimalus oma küttekolle riigi toel uuega asendada. Toetuse protsent on seejuures piirkonniti erinev.

70-protsendiline toetusmäär kehtib Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel; Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal; Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.

50-protsendiline toetusmäär on Tallinna linnaosadest Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas ja Haaberstis ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmes ja Pärnus.

Tallinnas lähtub toetuse andmine linnaosa piiridest. Ülejäänud Eestis linnade piiridest.

Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud, kes on elamu omanikud või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus ning kelle majapidamine asub toetuse andmise tingimustes määratud tiheasustuspiirkonnas.

Taotlusi saab hakata esitama KredExi e-toetuse keskkonna kaudu.

Toetust saab elamu, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu.

Ridaelamu sektsioonil, kahe korteriga elamu sektsioonil või kaksikelamu sektsioonil peab olema autonoomne küttesüsteem või peavad toetust taotlema kaasomanikud ühiselt.

Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari.

Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ning energiaallika liigina tahke kütus.

Toetust saab küsida, kui …

… elamus on vana ahi. Toetuse abil on võimalik ehitada uus ahi, paigaldada uus katel, õhk-vesi-soojuspump, maasoojuspump või liituda kaugküttega.

… elamus on vana katel. Toetuse abil on võimalik paigaldada uus katel, õhk-vesi-soojuspump, maasoojuspump või liituda kaugküttega

Maksimaalne toetussumma ühe elamu kohta on 10 000 eurot, mida hüvitatakse hinnamudeli alusel. Kütteseadmete soetamiseks, paigaldamiseks või ehitamiseks on kehtestatud konkreetne toetussumma, mis ei sõltu tegelikust kulust. Näiteks uue ahju puhul on maksumuseks arvestatud 6400 eurot, millest hüvitatakse olenevalt piirkonnast 50% (3200 eurot) või 70% (4480 eurot). Kui vana ahju ei ehitata ümber, vaid see lammutatakse, siis lammutamist toetus ei kata, vaid selle eest tuleb maksta inimesel endal.

Toetusmeetme kogueelarve on 18,5 miljonit eurot, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Esimese taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning taotlemine toimub jooksvalt eelarve ammendumiseni. Selle summa abil on plaanis uuendada kuni 1850 kütteseadet.