/nginx/o/2023/06/08/15376275t1h7b16.jpg)
/nginx/o/2023/08/14/15523272t1h4fb9.jpg)
Mitu Eesti raamatukogu sai kultuuriministeeriumilt toetust. Kõige suurem toetus tuli Tõrva valda, et muuta Riidaja mõisahoones tegutsev raamatukogu kogukonnakeskuseks ja saaks teistes valla haruraamatukogudes uuendada sisustust.
«Üllatas see, et suurim toetussumma oli vaid 75 000 eurot, sest ühel taotlejal oli lubatud taotleda kuni 300 000 eurot ja toetuste kogusumma üle terve Eesti oli ainult 465 000,» rääkis Riidaja raamatukoguhoidja Anne Pai. «Eks see, et Riidaja raamatukogule eraldati suurim summa, oli muidugi ka üllatus.»
Suurim eraldatud summa tuli Pai sõnul Riidaja raamatukogule sellepärast, et taotlus sobitus hästi selle programmi alla. «Väga suur töö oli enne tehtud Andres Jursil, Aivar Uibul ning MTÜ-l Põdrala Külade Ühendus,» selgitas Pai ning lisas, et olid olemas joonised ja tehnilised dokumendid.
Väga head tööd oli teinud ka Maire Appo, kes pani kokku finantsanalüüsi. Raamatukoguhoidja ise töötas toetuse saamise nimel läbi juhendmaterjali ning tegeles kogukonna olukorra kirjeldusega.
/nginx/o/2023/08/14/15523273t1hf555.jpg)
Lisandub neli tuba
Toetuse abil on plaanis arendada raamatukogu juurde uusi kogukonnateenuseid ning luua nendeks sobivaid tingimusi.
Muu hulgas on kavas sisse seada pesuruum, kus võimalik duši all käia. «Võiks arvata, et praegu on kõigil pesemisvõimalus olemas, aga tegelikult on palju eakaid inimesi, kellel see puudub. Samasse ruumi paigaldatakse ka pesumasin ja kuivati,» rääkis Pai. Teisest ruumist saab aga käsitöötuba, kus on nii kangasteljed kui ka õmblus- ja tikkimismasinad.
«Kolmandas ruumis on koolitustuba, kus on ruumi 12–15 inimese koolitamiseks. Koolituste vastu on huvi tundnud ka mehed,» täpsustas Pai. Koolitustoa ning käsitöötoa vahele loodetakse paigaldada lükanduksed, et ruume oleks võimalik kasutada mitmel otstarbel. «Neljandasse tuppa tuleb keraamikatuba sobiva valgustuse, ventilatsiooni, veevärgi ja mööbliga. Seadmed on selleks olemas,» lõpetas Pai nimekirja.
Kohalikule kogukonnale tähendavad need muudatused palju. «Tekib erisuguseid kombinatsioone. Näiteks tuleb inimene pesu pesema ja kuivatama ning saab siis ooteaega veeta kas käsitöötoas õmmeldes, vaipa kududes või raamatukogus värskeid ajalehti lugedes.»
Või teine näide: keraamikatoas pannakse esemed ahju ja ooteaega saab samuti veeta käsitööd tehes või raamatukogus. Pealegi on sealses lugemisvaras palju käsitöömaterjale, kust ideid ammutada.
Anne Pai, raamatukoguhoidja
«Näiteks tuleb inimene siia pesu pesema ja kuivatama ning saab siis ooteaega veeta kas käsitöötoas õmmeldes, vaipa kududes või raamatukogus värskeid ajalehti lugedes.»
Esimesi märke uutest võimalustest saab tõenäoliselt näha 2024. aasta kevadel. «Selleks ajaks on tehtud hanked ning Tõrva valla eelarvesse on planeeritud projekti omaosalus 70 000 eurot. Seega on Riidaja raamatukogu teenuste arendamiseks olemas 145 000 eurot,» selgitas raamatukoguhoidja.
Alustatakse kõige tähtsamatest töödest. «Soojus, elekter, vesi ja kanalisatsioon,» loetles Pai. «Kogukond hakkab tegelema mööbli, kujundamise ja muuga, mida saab teha siis, kui põhitööd on juba tehtud.»
/nginx/o/2023/08/14/15523276t1h3c84.jpg)
Koostöö kogukonnaga
Praegu on võimalik Riidaja raamatukogus peale tavapärase raamatute laenutamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise koopiaid teha ja skannida, samuti saab kasutada kohta kaugtöö tegemiseks. Pakutakse ka giiditeenust Riidaja mõisa peahoones, korraldatakse üritusi ja tehakse koostööd Riidaja käsitööringiga, Reti taluga ja MTÜga Mäe-Koda ning müüakse ja vahendatakse nende tooteid.
Riidaja raamatukogus on üle 12 000 teaviku ning eelmise aastani oli nende hulgas ka päris hea varu kõikvõimalikku uudiskirjandust. «Ja mida meil polnud, seda laenutasime Valga keskraamatukogust või oma piirkonna raamatukogudest,» nentis Pai.
Sel aastal on aga eelarve väiksem ning tuleb teha väga karme valikuid. «Kõige rohkem on kannatanud kvaliteetkirjanduse tellimine, sest ehkki neil on suur püsiväärtus, on lugejaid neile teostele kahjuks väga vähe. Seetõttu jätame need tellimata lootuses, et suuremad keskraamatukogud seda teevad ning siis saab laenutada nende kaudu.»
Ruumi aga õnneks jagub ning tänu sellele ei pea Riidajas vanemate raamatute mahakandmisega kiirustama. «Aeg näitab, et neid tellitakse meilt raamatukogudevahelise laenutuse käigus üha rohkem, seega näeme selles ka omamoodi perspektiivi.»
Arendustöö aga raamatukogu perenaise kinnitusel jätkub. «On kavas tellida juurde riiuleid, et laiendada Eesti kirjanduse valikut. Samuti jätkame teenuste arendamist. Sel aastal on plaanis võtta katsetamiseks nutipostkast, mis võiks pakkuda lisaks raamatukogule teenust ka kohalikele elanikele.»
Üks idee on Anne Pail veel: Riidaja mõisa peahoones võiks vabad ruumid kohandada ööbimiskohtadeks, kus saaksid peatuda rattamatkajad või pereturistid. «Tagasihoidlikud tingimused soodsa hinnaga, aga ka see tooks MTÜ-le väikest lisatulu. Või hakata korraldama laste- ja teemalaagreid. Seni on pesemis- ja ööbimisvõimaluste puudumine seda piiranud.»