Kriisiinfo telefoniga liitunud omavalitsuses saavad elanikud erakorraliste sündmuste korral helistada tasuta numbrile 1247, et saada ametlikku ja usaldusväärset infot ning käitumisjuhiseid. Nüüdseks on koostööleppe häirekeskusega sõlminud 24 omavalitsust üle Eesti.
Mitmes omavalitsuses saab tasuta kriisiinfot
Häirekeskuse kriiside ja toimepidevuse eksperdi Rein Oleski sõnul otsustab kriisiinfo telefoni käivitamise vastavalt olukorrale iga omavalitsus ise. «Kui kohalik omavalitsus näeb, et nende piirkonnas on tekkimas erakorraline olukord, kus on vaja operatiivselt teavitada elanikke ning vastata suurele hulgale küsimustele, teeb omavalitsus häirekeskusele ettepaneku käivitada kriisiinfo telefon. Omavalitsus annab häirekeskusele käitumisjuhised ja info, mida riigiinfo telefoni operaatorid jagavad inimestele eesti, vene ja inglise keeles. Kriisiinfo telefonile saavad elanikud tasuta helistada ööpäev läbi,» selgitas Olesk. Lisaks sätestab hädaolukorraseadus, milliste kriiside eest vastutab alati kohalik omavalitsus. Nendeks on näiteks olukorrad, kus elamud ei ole kaugküttega varustatud, kohalikud teed ei ole sõidetavad või on probleeme veega varustamisel või kanalisatsiooniga.
Omavalitsustele on kriisiinfo telefoni teenus tasuta.
Seni on kriisiinfoteenus käivitatud üleriigiliste kriiside nagu Covid-19 pandeemia ajal, Kuressaare joogivee kriisi korral ning Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengust tekkinud mürgise suitsu tõttu.
Koostööleppe on seni sõlminud Setomaa, Põhja-Sakala, Valga, Tõrva, Elva, Saaremaa, Ruhnu, Kohila, Häädemeeste, Vinni, Kadrina, Haljala, Lääne-Nigula, Haapsalu, Põltsamaa, Lüganuse, Hiiumaa, Türi, Jõelähtme ja Lääne-Harju vald ning linnadest Pärnu, Sillamäe, Tallinn ja Keila. Enam kui kümne omavalitsusega käivad praegu läbirääkimised või on koostöölepe juba allkirjastamisel.
Number töötab ka siis, kui parasjagu kriisi ei ole. Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida (ja sellele anda) infot maantee-, pääste- ja keskkonnaküsimuste kohta ning PPA dokumentide taotlusega seotud teemadel.