Paljud riigikogu liikmed, kaasa arvatud mina, lootsid, et küllap suudame maksutõuse vältides riigi ree peale saada. Valimisjärgsetel nädalatel selgus riigirahanduse ekspertide kardetud tõde. Rahandusministeeriumi kevadprognoosis nägid analüütikud eelmainitud kriiside ning vältimatute kulutuste taustal 1,7 miljardi suurust eelarvepuudujääki. Majanduses seis jahenes. Meil oli kaks valikut: kas peita pea liiva alla või leppida reaalsusega – maksusüsteemis on vaja muutusi ning riigi kulusid tuleb kärpida. Aususest nii iseenda kui riigi vastu valisime loomulikult teise tee.
Maksureformid ei ole mitte kunagi mugavad. Kindlasti eelistaksin olla parlamendis ajal, mil majandus on heas seisus, riigieelarve ülejäägis ning saame otsustada vaid meeldiva üle. Maksueelnõud, mida kevadistungjärgul menetlesime ning mis võtsid valdava osa ajast, olid ka minu jaoks emotsionaalselt keerulised.