Riigirahanduse distsipliini allakäigust on Reformierakond rääkinud aastaid. Kui 2016. aastal majandus õitses ning õilsatel kasvuaastatel noomitustest hoolimata võlgu elasime, ei teinud see üldsust ettevaatlikuks. Koroonakriisi saabudes olid kasvavad kulutused iseenesestmõistetavad, järgnes Ukraina sõda ning sellest tõukunud energiakriis.
Tellijale
Anti Haugas: Eesti riigi rahandus tuleb korda teha
Paljud riigikogu liikmed, kaasa arvatud mina, lootsid, et küllap suudame maksutõuse vältides riigi ree peale saada. Valimisjärgsetel nädalatel selgus riigirahanduse ekspertide kardetud tõde. Rahandusministeeriumi kevadprognoosis nägid analüütikud eelmainitud kriiside ning vältimatute kulutuste taustal 1,7 miljardi suurust eelarvepuudujääki. Majanduses seis jahenes. Meil oli kaks valikut: kas peita pea liiva alla või leppida reaalsusega – maksusüsteemis on vaja muutusi ning riigi kulusid tuleb kärpida. Aususest nii iseenda kui riigi vastu valisime loomulikult teise tee.