Vallad kritiseerivad riigi harjutusväljade talumise hüvitamise plaani

Õppused Nursipalu harjutusväljakul. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kuusalu vald, Narva-Jõesuu linn ja Rõuge vald saatsid valitsusele ühispöördumise, milles avaldavad rahulolematust valitsuse pakutud harjutusväljade talumise hüvitiste arvestamise metoodikaga.

Omavalitsused soovivad määruse «Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord» eelnõu muutmiseks, kuna ei pea seda õiglaseks.

Pöördumisele alla kirjutanud omavalitsusjuhid leiavad üksmeelselt, et määruse eelnõu ei võimalda kõiki puudutatud omavalitsusi võrdselt kohelda, selle koostamisse pole omavalitsusi kaasatud ning hüvitiste maksmise põhimõtted jäävad arusaamatuks.

Hüvitise maksmise metoodika aluseks võetavad andmed ei ole kättesaadavad ja neid pole omavalitsustele edastatud vaatamata päringutele, leiavad pöördujad.

Omavalitsused väljendavad rahulolematust eelkõige selle üle, et harjutusvälja ja selle mõjuala talumise hüvitis on eelnõus seotud territooriumil asuvate eluruumide ning elanike hulgaga. See kallutab kaalukeele linnalise asustustega omavalitsuste poole, samas kui omavalitsused, mille territooriumil harjutusväljad ka seni asunud on, on aja jooksul juba kaotanud ning kaotavad veelgi nii elanikke kui eluhooneid.

Sealne elukeskkond on juba pikemat aega olnud häiritud, kinnisvaraturul on need paigad vähem väärtuslikud ning kavandatavate arenduste käigus sunnitakse oma kodukohast lahkuma veel hulk praeguseid elanikke.

Ühispöördumises tehtud ettepaneku kohaselt soovitakse hüvitise alustest kaotada elanike ja eluruumide (-hoonete) komponent ning asendada need 2/3 ulatuses harjutusvälja alla jääva territooriumi ja 1/3 ulatuses mõjualasse jääva häiringu komponentidega.

Selgusetuks jääb ka, mis on eelnõus toodud 1000–4000-meetrise mõjuala määramise aluseks, sest omavalitsustele teadaolevalt pole harjutusväljadel ja nende ümbruses tehtud vastavaid müramõõtmisi. Mõjuala määramises peab arvestama ka looduslike (ja maastikuliste) eripäradega nagu müra levikut mõjutavad veekogud, metsad, künkad.

Omavalitsused teevad ettepaneku diferentseerida harjutusväljade mõjuulatus sõltuvalt kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatavast mürahäiringust. Kaitseväe keskpolügooni, Soodla harjutusvälja, Sirgala harjutusvälja ja Nursipalu harjutusvälja mõjuala peaks ettepaneku kohaselt olema 10 000 meetrit, Klooga harjutusvälja ja Kikerpera harjutusvälja mõjuala 3000 meetrit ning Männiku harjutusvälja mõjuala 1000 meetrit.

Harjutusväljade talumise eest makstava hüvitise kasutamine omavalitsustes on kaitseministeeriumi järelevalve all. Määruse eelnõus on öeldud, et hüvitist peab kasutama kaasavalt, eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt, jättes samas määratlemata eesmärgipärased tegevused ning defineerimata olulise mõju. Omavalitsuste ühispöördumises nenditakse, et ministeerium ise pole käesolevat eelnõud koostades käitunud ei kaasavalt ega läbipaistvalt.

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin väljendab rahulolematust protsessi läbiviimise üle ministeeriumi poolt: «Kõige enam häirib selliste eelnõude puhul see, et riik ei arvesta kohalike omavalitsuste huvidega».

Rõuge vallavanem Britt Vahter rõhutab, et praegusel kujul valitsuse määruse ja seletuskirja eelnõus on palju ebaõiglast ja see on laialivalguv: «Rõuge valla kogemusest harjutusvälja rajamisega enam kui kümme aastat tagasi teame, kui vajalikud on kindlalt paika pandud alused, mõõdikud ja kokkulepped, mida vastastikku ka austatakse. Nii olulistes teemades nagu inimeste kodud, elukeskkond ja riigikaitse ei tohi olla halle alasid, mille pinnalt saavad alguse usaldamatus ja konfliktid. See nõrgendab meid riigi ja rahvana tervikuna.»

Pöördumises kinnitatakse, et alla kirjutanud omavalitsused hindavad valitsuse tegevusi riigikaitse võimekuse suurendamiseks ning on valmis tegema igakülgset koostööd nii ministeeriumi kui kaitseväega.