ÜKS KÜSIMUS 〉 Kas ja kuidas saavad inimesed ise keelata rahvastikuregistris oma andmete kasutamise uuringuteks ja reklaamiks?

Vastab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Foto: Madis Veltman

Kas ja kuidas saavad inimesed ise keelata rahvastikuregistris oma andmete kasutamise uuringuteks ja reklaamiks?

Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja

Rahvastikuregistri andmete järgi planeeritakse erinevaid teenuseid alates sotsiaalteenustest kuni teedevõrguni, uuritakse inimeste harjumusi ja prognoositakse tulevikuvajadusi. Rahvastikuregistrisse kogutud andmed võimaldavad inimestel mugavalt ja lihtsalt teenuseid tarbida ilma asutustesse kohale minemata, aga ka ilma andmete topelt esitamiseta.

Reklaami eesmärgil saab rahvastikuregistrist küsida ainult mingi kindla sihtgrupi (nt rahvus, vanusegrupp) elukoha aadresse. Seda võimalust kasutatakse väga harva, aastas paaril üksikul korral otsepostituse tarbeks. Sel juhul väljastatakse andmed anonüümselt, st isiku tuvastamist mittevõimaldaval kujul, ainult aadressidena ilma seal elavate isikute nimesid lisamata. Näiteks Tartu Annelinna elanikud vanuses 65–85.

Näide: mänguasjakataloogi postitus aadressidele, kus elab 4–12-aastaseid lapsi. Tähtis on seejuures teada, et kui mänguasjakataloogil on nimi peal, siis on isik ise kataloogi saamist soovinud, mitte pole tegemist otsepostitusega rahvastikuregistrist saadud andmete alusel.

Inimesed saavad piirata rahvastikuregistris oma asukohaandmete avaldamist uuringuteks ja reklaamiks.