Hariduse sõbrast saab peagi õpetaja

Hariduse sõbrast Maren Jaakmehest saab algaval õppeaastal pikapäevarühma õpetaja. Foto: Sander Silm/Põlvamaa Arenduskeskus

Põlvamaa õpetajate augustifoorumil aasta hariduse sõbra tiitli vastu võtnud Maren Jaakmehest saab algaval õppeaastal Põlva Jakobi kooli pikapäevarühma õpetaja, sest viibis niigi oma vabast tahtest hommikust õhtuni koolimajas.

Maren Jaakmees on võtnud oma südameasjaks Jakobi kooli raamatukogu arendamise. Õppeasutuse direktori Tiia Viilu sõnutsi on tegemist aktiivse lapsevanemaga, kes on omast vabast tahtest hakanud tegelema nii raamatukogu kui ka pikapäevarühmaga. «Eesmärk on, et pikapäevarühm asuks raamatukogus, mis võimaldaks lapsi nutiseadmest eemal hoida. Maren oskab raamatute maailmast nii hästi rääkida ning korraldab ka huvitavaid võistlusi. Tänu talle on erinevad kirjastused saatnud meile tasuta raamatuid. Muidugi pikapäevarühmas ka õpitakse ja käiakse väljas. Juba eelmisel õppeaastal oli ta siin hommikust saadik, mitte üksnes pärastlõunal. Tegingi talle nüüd ettepaneku hakata sügisest pikapäevarühma õpetajaks.»

Aasta huvialaõpetaja, Põlva lasteaia Lepatriinu huvialaõpetaja Reno Olle väärib tunnustust ja märkamist eelkõige tahtmise ja innukusega panustada laste heaolu loomisele, olles eeskujuks oma rõõmsameelse suhtumisega. Ta on toimekas tantsuõpetaja nii koolis kui ka tantsuklubis Maarja. Iga-aastaselt käib lasteaias tema huviringis ligemale 20 last, kes jätkavad tantsuoskuse lihvimist nii koolis kui tantsuklubis. Neist mitmed on saavutanud suurepäraseid tulemusi ka väljaspool Eestit.

Aasta põhikooli aineõpetaja Karl Tammiste on Põlva kooli loodusõpetuse ja robootika õpetaja ning klassijuhataja. Kandidatuuri esitanud õpilased peavad tema õpetamisviisi mitmekesiseks – nimelt kasutab õpetaja nii praktilisi ja loovaid ülesandeid ning näitab õpetlikke teemakohaseid videoid. Võimalikult palju tunde viiakse läbi õues praktilisi ülesandeid lahendades. 2022. aasta novembris pälvis Karl Tammiste Johannes Käisi preemia.

Aasta tugispetsialist Sandra Kripson Mooste mõisakoolist teeb kõike suure pühendumisega, on tugeva empaatiavõimega ja väga töökas. Talle on äärmiselt oluline, et kõik õpilased saaksid võrdsed võimalused õppida, et keegi ei jääks kõrvale. Alati on esikohal õpilaste enda mõtted ning see, et nad ise midagi teeksid, oleksid kaasatud organiseerimis- ja otsustusprotsessidesse. Lisaks sotsiaalpedagoogi ametikohale täidab Kripson mõisakoolis haridusliku erivajadusega õpilaste koordinaatori ning õppealajuhataja ülesandeid.

Aasta klassiõpetaja Hele Aia on Räpina ühisgümnaasiumi klassi-, arvuti-, argumendiõpetuse ning rahvatantsuõpetaja, kes on eeskujuks oma loova, uuendusmeelse ja innustava suhtumisega. Ta kasutab meeskonnatööd, osaleb võru keele nädalatel, tema õpilased loevad, lahendavad nutiseadmes võrukeelseid viktoriine, õpivad kohalikke pärimustantse. Aia on suurepärane lõimija, kes oma ainetundides kasutab reaalse eluga seotud materjale. Ta toetab iga lapse individuaalsust ja lähtub materjalide koostamisel õpilaste huvidest ja võimetest.

Aasta klassijuhataja Marika Nurmsalu Rosma Johannese koolist märkab lapse huve, proovib neid rakendada kas või kuupidudel ja kontsertidel, samuti aastatöö valimisel. Tekitab huvi raamatute vastu, illustreerib ja laiendab parasjagu käsilolevat teemat, lugedes lastele ette ilukirjandust. Aitab märgata väikeseid ja olulisi asju meie elus, viib sageli lapsi loodusse. Õpilased tunnevad, et nad on märgatud.

Aasta haridustegu on Põlva kooli Teadlaste Öö, mille käigus oli külastajatel võimalus kaasa lüüa erinevates (loodus)teaduste alastes töötubades. Kolme aasta jooksul on toimunud kaks sama nimega ettevõtmist, mille korraldamisse olid lisaks õpetajatele kaasatud ka õpilased, kes tegid koostööd ka koolikaaslastega, kellega igapäevaselt kokku ei puututa. Paljud teostatud ideed tulid samuti õpilastelt. Töötoad olid praktilise loomuga ning andsid igaühele võimaluse kaasa lüüa tegevustes, mida tavapärane koolipäev üldiselt ei paku - näiteks loodusteaduslikud põgenemistoad või võimalus oma silmaga jälgida vutitibude koorumist.

Aasta gümnaasiumiõpetajat Merle Pintsoni on Põlva gümnaasiumi õpilased kirjeldanud järgmiselt: «Ta on siiras ja aus, hingega õpetaja, kelle tunnid ei ole igavad. Tema õpetas, kui vinge on meie keel, kultuur, raamatud, meie maa. Õpetab teksti ja materjali läbi töötama ja aitab õpilasi, et nad teeksid paremini.»

Aasta lasteaiaõpetaja Kätlin Vaheri (Põlva lasteaed Pihlapuu) mängulised, mitmekülgsed ning rõõmuloovad muusikategevused panevad helisema nii lapse kui ka täiskasvanu hingeviisid. Õpetajana viib läbi tegevusi, mis toetavad lapse loovust, loomingulisust ning võimalust nautida musitseerimist ning kogeda eduelamust. Lähtub laste vanuselisetest, arengulistest aga ka sotsiaalsetest ja emotsionaalsetest vajadustest. Muusikasse on lõimitud matemaatika, keele ja kõne arendamine. Kasutab Orff pedagoogikat, viib läbi täiendavaid tegevusi andekatele ja arenguliste erivajadustega lastele.

Aasta õppeasutuse juht Riina Reest Kanepi lasteaiast hüppab kõrgelt üle oma võimete, kui on vaja arendada ja parendada keskkonda, kus tema töötajad ning kasvandikud igapäevaselt toimetavad. Leiab pidevalt võimalusi, et uuendada ja kujundada lasteaeda kaasaegsemaks ning professionaalsemaks keskkonnaks, kus kõigil on hea olla.

Põlva maakonna aasta haridustöötajad võtsid tunnustuse vastu läinud neljapäeval Põlva gümnaasiumis traditsioonilisel õpetajate augustifoorumil. Parimad valiti välja haridus- ja teadusministeeriumi ning haridustöötajate liiduga konkursile «Eestimaa õpib ja tänab» esitatute hulgast. Põlvamaalt laekus sel aastal 30 esildist kümnes kategoorias.

Tunnustuse võtsid vastu Merle Pintson (vasakult),Hele Aia, Kätlin Vaher, Karl Tammiste, Sandra Kripson, Riina Reest, Põlva kooli Teadlaste Öö eestvedaja Jaak Kepp, Reno Olle ning Maren Jaakmees. Pildilt puudub Marika Nurmsalu. Foto: Sander Silm/Põlvamaa Arenduskeskus