:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2023/08/21/15540180t1haf09.jpg)
Riigi kaitseinvesteeringute keskus jõudis esimese tehinguni hoonestatud kinnistu omandamiseks Võrumaal Nursipalus. Rõuge vallavanema sõnul on aga kogu võõrandamisprotsess valla jaoks endiselt hämar.
Avatehingu suurus koos kõigi hüvitistega kujunes kaitseministeeriumi teatel turuväärtusest pea viis korda suuremaks. Esimese elamutehingu summa on ligi pool miljonit eurot.
«Oleme riigiga kokkuleppele jõudnud perele väga tänulikud ostutehinguni jõudmise eest,» ütles kaitseminister Hanno Pevkur esmaspäeva hommikul. «Kindlasti ei olnud see otsus lihtne, ent seda olulisem on teadmine, et riigikaitse tugevdamise vaates on tegemist tähtsa otsusega, kuivõrd Nursipalu harjutusvälja laiendamine aitab kaasa kogu Eesti kaitsevõime suurendamisele.»
Lisahüvitisena kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest sisaldab tehing 20 protsenti motivatsioonitasu ja kümme protsenti lisatasu, sest see puudutab eluhoonet. Lisaks kehtib riigile kinnisvara müües tulumaksuvabastus.
«Meil ei ole kuidagi võimalik koduõue emotsionaalset väärtust hüvitada, kuid me saame teha kõik endast oleneva, et üleminek uuele elukorraldusele oleks sujuv ja taastuks võimalikult lähedane olukord, mis oli enne tehingut,» sõnas Pevkur kaitseministeeriumi pressiteate vahendusel.
Vallavanem: inimesel on õigus teha omad valikud
:format(webp)/nginx/o/2023/08/17/15529194t1h3c37.jpg)
Kuigi omandatud kinnistu paikneb Rõuge vallas, polnud vallavanem Britt Vahter esmaspäeval veidi enne keskpäeva toimunuga kursis.
«Kogu võõrandamisprotsess on valla jaoks endiselt hämar, sest see käib riigi ja eraisikute vahel, omavalitsusi selles infoväljas ei hoita. Esimene tehing on kindlasti märgiline, sest sellega on kogu harjutusvälja laiendamise teema inimeste tunnetuses justkui reaalsemaks saanud, sammu lähemale tulnud.»
Britt Vahter,
Rõuge vallavanem
«Ääretult kahju on, kui vald kaotas ja kaotab edaspidi selliste tehingute tagajärjel inimesi, sest uus kodu seatakse sisse mõnes teises paigas.»
Vahter märkis, et ta ei oska kaasa rääkida, kas tehing on rahalises mõttes õiglane, kuna ei tea üksikasju. «Ääretult kahju on, kui vald kaotas ja kaotab edaspidi selliste tehingute tagajärjel inimesi, sest uus kodu seatakse sisse mõnes teises paigas. Siiski loodan, et see inimene või pere leiab kodutunde ja hingerahu uues kohas suuremate raskusteta,» ütles vallavanem.
«Samuti loodan ja palun, et kõik Nursipalu harjutusvälja vastu võitlevad inimesed ja ühendused annaks perele rahu, ei alustaks nõiajahti ega ründaks neid süüdistustega reetmises või allaandmises – igal inimesel on õigus teha omad valikud, ka selles olukorras,» lisas Vahter.
Meie Nursipalu: tehing pole läbipaistev
/nginx/o/2023/03/08/15187874t1h97cd.jpg)
«Tänase päeva seisuga ei ole Nursipalu laiendamise otsust tehtud. Seega ei ole antud ametnikele volitusi riigirahaga sellises ulatuses tehinguid teha,» ütles MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa esmaspäeval.
Mittetulundusühing esindab ja kaitseb planeeritava harjutusvälja laienduse tõttu kannatavate inimeste huvisid. «Tänasel päeval ei ole teada, kas ja millistes piirides Nursipalu harjutusvälja laiendataks. Seega on kõik tehingud maa omandamiseks ajas etteruttavad. Protsessiväline kokkuleppeline tehing ametniku ja maaomaniku vahel pole läbipaistev,» rääkis Niidumaa.
Maarika Niidumaa,
MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige
«Protsessiväline kokkuleppeline tehing ametniku ja maaomaniku vahel pole läbipaistev.»
Hüvitiste määramine ei tohiks tema sõnul sõltuda ametniku suvast ja maaomaniku läbirääkimise oskustest, vaid lähtuma peaks kehtivast seadusest. «See annaks ka maaomanikule tagatise, et tema õigused on kaitstud. Maade omandamise protsesse toimub ka mujal üle Eesti, näiteks Rail Balticuga seoses, ja ka need inimesed peavad saama õiglase hüvitise. Kuidas saab eri Eesti osades käsitleda inimeste õigust õiglasele hüvitisele erinevalt?» küsis Meie Nursipalu MTÜ juhatuse liige.
Niidumaa sõnul ei saa MTÜ anda kõnealusel juhul hinnangut hüvitise õigluse kohta. «Riigil on selleks vastavad instantsid, kes peaks kontrollima ametnike tööd ja riigiraha kasutamist, ning maaomanike õiglustunnet ei saa MTÜ hinnata,» lisas ta.
Minister: oleme valmis kulutama aega
Kaitseministeeriumi teatel määratakse hüvitisväärtus individuaalselt hindamise käigus. Kui palju kõigi hüvitiste suurus lõpuks turuväärtust ületab, selgub iga kinnistu puhul eraldi.
«Oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida ka teiste kinnistuomanikega sobiv lahendus,» ütles Hanno Pevkur. Ta lisas, et viimase 20 aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste arendamisel tehtud sadu kinnistute võõrandamisi, mille puhul on jõutud kokkuleppele pea kõigil juhtudel.