:format(webp)/nginx/o/2023/08/23/15543634t1h4a90.jpg)
Eesti metsade nuhtluseks kujunenud kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltub ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraskiseiret, mis võimaldab metsaomanikel oma tegevust paremini planeerida. Nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt keskkonnaportaalist.
Keskkonnaagentuuri metsaosakond on loonud visuaalse ülevaate kuuse-kooreüraski 2023. aasta seire tulemustest. Interaktiivsel töölaual on ajateljel ning kaardil näha püünistega püütud isendite arvu keskmine ning jaotus maakonniti.
Seiret teeb agentuur koos RMKga, kes rajanud selleks punktid igasse Mandri-Eesti maakonda. Seni on andmeid keskkonnaportaalis avaldatud tabelina, kuid uus töölaud võimaldab vaadata üraskite lendluse hetkeseisu seirepunktides.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul on 2023. aasta olnud kooreüraskile soodne, kuid teine põlvkond paistab möödunud aastaga võrreldes siiski vähem arvukas. «Võimalik, et selle põhjus on üraskite looduslike vaenlaste, näiteks sipelgmardikate ning üraskikärbse arvukuse kasv,» lisas Denks.
Tähele tuleb panna, et töölaud ei ole sellisel kujul mõeldud metsaomanikule täpseks tööriistaks. Maakonna ühe seirepunkti ehk nelja püünise andmeid ei saa paraku üldistada laiemale alale ja raietööde täpsemaks planeerimiseks tuleks hinnata kooreüraski ohtrust ja fenoloogiat igas koldes eraldi.
Üraski kohta saab lisaks lugeda keskkonnaportaali kuuse-kooreüraski teemalehelt, kust leiab värskete seiretulemuste kõrval ka üraskikahjudega metsa majandamise juhendmaterjale, sealhulgas igakuiseid tegevussoovitusi metsaomanikule.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)