Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Tudengid aitasid Võrumaal ehitada ujuva suitsusauna

Copy
EKA sisearhitektuuri tudengite ujuv suitsusaun "Püha Viha".
EKA sisearhitektuuri tudengite ujuv suitsusaun "Püha Viha". Foto: Ardo Hiiuväin

Antsla vallas Tsooru järvel avatakse 29. augustil kohaliku kogukonna ning Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sisearhitektuuri tudengite koostöös loodud ujuv suitsusaun.

Tsooru järvele rajatud ujuvsaun “Püha viha” on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna esimese aasta tudengite väikeehitisena projekteeritud ning suvise ehituspraktika raames valmis ehitatud kursuseprojekt. Nii projekti kui ka selle teostust juhendasid Ardo Hiiuväin, Eeros Lees ja Päär-Joonap Keedus. EKA puidumeister Avo Tragel pakkus töökoja ja puidutehnoloogia tuge.

Koostööna arendatud väikeehitiste valmimine suviste ehituspraktikate raames on sisearhitektuuri osakonna jaoks muutunud edukaks traditsiooniks. 2022. aastal Kloogal valminud “Kosk” hinnati mitme auhinna ja kultuuripreemia nominendi staatusega.

Idee käesoleval aastal valminud koostööprojektiks tuli Antsla kogukonna poolt. 2022. aastal osales Antsla vald Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud Vunki Mano loometalgutel, kus pälviti preemia kontseptsiooniga „Tagurpidi Antsla,” millega võeti eesmärgiks kogukonna arendamine ja eluruumi rikastamine. Positiivse ja nutika koosloome aluseks on EKA emeriitprofessori Priit Pärna 1980. aastal valminud koomiks „Tagurpidi,” mis tõi omal ajal laiemasse kasutusse fraasi tagurpidiantsla, millest kujunes sürreaalsuse ja kreatiivsuse sünonüüm. “Savvusanna sõsarate” edust inspireeritud kogukondlik suitsusaun on esimene suurem näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus, ettevõtjad ja kogukond on loonud üheskoos midagi, millest elanikud räägivad uhkusega ja särasilmselt.

Ühiselt sõnastatud projekti lähteülesandeks oli kavandada keskkonna suhestuv väikeehitis, mille loomise olulisteks märksõnadeks on asukoha unikaalsus, kohalikud ja ökoloogilised materjalid, traditsioonilised ehitusvõtted, suitsusauna kultuuriline tähendus ning koosolemise võimalused kauni järve ääres. Suitsusauna kui ehitise tüübi valikut toetasid asukoht Lõuna-Eestis Võrumaal, seos käesoleva sauna-aastaga ning suitsusauna UNESCO maailmapärandisse kuulumine.

Projekti ideelahenduste esmane arendamine toimus tudengite uurimusliku individuaalse ja grupitööna. Viimases stuudioprojekti kokkuvõtvas etapis valiti välja võidutöö, mis ehituspraktika raames ühistööna valmis ehitati. Võidutöö „Püha viha“ Linda Marie Zimmerilt, Caitlyn Kesalt ja Simona Aleksandra Portalt oma templilaadse sümmeetria ja konstruktsiooniga viitab sauna rituaalsusele ja selle tähenduslikule rollile rahvakombestikus.

Heleda ja tumeda puidu vaheldumine välisviimistluses, mis saavutatakse traditsioonilise jaapani yakisugi töötlusega, imiteerib suitsusaunas tekkivat suitsupiiri, kuid on pööratud tagurpidi. Sauna ümbritsev lai terrass jätab rohkelt ruumi saunas käimisega kaasnevateks tegevusteks, päevitamiseks, jutu ajamiseks ning pärast leili vette laskumiseks.

Ujuvsauna ehitasid tudengid Marcus Kask, Caitlyn Kesa, Anni Kärmik, Emily Ann Marin, Kairi Mändla, Simona Aleksandra Porta, Villem Reimann, Christine Rõõm, Nelelis Tasa, Susann Vahe, Arnold Zagurski ja Linda Marie Zimmer.

Märksõnad

Tagasi üles