/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/25/15549100t1h8839.jpg)
Kliimaministeeriumi hinnangul tooks Koidula piiripunkti võimalik sulgemine Setomaa elanikele kaasa hädapärase liikumisvõimaluse kadumise ja pikad järjekorrad Luhamaa piiripunktis, mille tagajärjel saaks kahjustada Eesti transiidisektor.
Ministeerium ei toeta piiripunkti sulgemist
Koidula piiripunkti läbib kaks Eesti vedaja teenindatavat rahvusvahelist bussiliini, mis ühendavad ka Kagu-Eesti piirkondi, näiteks Räpina, Värska, Värska sanatoorium, Koidula.
Kuivõrd tegemist on kommertsalustel tegutsevate liinidega, on kliimaministeeriumi asekantsleri Sander Salmu sõnul kõnealustele veoteenustele kriitiline sõidunõudlus.
«Piiripunkti sulgemisega kaasneb liinilubade tühistamine ja veoteenuse lõpetamine. Seega tuleb riigil siseriiklike liikumisvõimaluste säilitamiseks avaliku teenindamise lepingute alusel käima panna uued liinid, mis eeldab täiendavat raha riigieelarvest,» märkis Salmu kirjas siseministeeriumile.
Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et teistel marsruutidel uute rahvusvaheliste bussiliinide avamine sõltub edaspidi nii Venemaa transpordiministeeriumi suvaotsusest kui ka vedajate majanduslikest kaalutlustest.
«Oluliselt pikem marsruut näiteks Luhamaa kaudu tähendab täiendavat aja- ja rahakulu, kaasnev pilethindade tõus ei pruugi vastata sõitjate maksevõimele ning on suur tõenäosus, et piiriülese ühistranspordi veoteenuse osutamine piirkonnas lõpetatakse,» leidis asekantsler. «Võttes muu hulgas arvesse, et Petserimaa ja Setomaa on omavahel tihedalt ajalooliselt seotud, siis piirkonna vähem kindlustatud inimestele, kes kasutavad ühistransporditeenust, võib see kaasa tuua hädapäraste liikumisvõimaluste ära kadumise,» lisas ta.
Asekantsler Sander Salmu sõnul ei toetanud ka Eesti veoettevõtjaid ühendav Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon Koidula piiripunkti sulgemist.
«Ivangorodi piiripunkti võimaliku sulgemise järel jääks Eesti-Venemaa maanteetranspordi ühendusi teenindama vaid üks piiripunkt Luhamaal. Tekkivate järjekordade, lisanduva aja- ja rahakulu tõttu valivad rahvusvahelises äris tegutsevad kaubaomanikud muude riikide alternatiivsed kaubakoridorid ja vedajad, mille tulemusena saaks kahjustada Eesti transiidisektor,» nentis Salmu.
Negatiivse mõjuna tooks see kaasa ettevõtlus- ja ekspordi-impordi võimaluste vähenemise ning töökohtade kaotuse. Olulise põhjusena Koidula piiripunkti tööd jätkata nimetatakse ka Koidula piiripunkti võimet vastu võtta teatud kaubagruppe, mida Luhamaa piiripunktis teha ei saa.