Hiljuti märkas üks lõunaeestlane oma koduaias askeldamas harakat. Lind kitkus nokaga aiamuru, mille alla püüdis üht eset peita.
Lind tõi mürgi õuele (1)
Aiaomanik otsustas minna vaatama, mida lind sinna peitis. «Mul läks tükk aega, et üles leida see, mille ta ära peitis – väga osavalt oli muru peale tõstnud,» kommenteeris ta.
Linnu peidetud ese osutus rotimürgikuubikuks. «Korjasin selle kiirelt sealt ära – kartsin, et muidu sööb koer selle veel sisse.»
Ornitoloog Peep Veedla nentis juhtunust kuuldes, et kuigi haraka komme asju varastada on üldteada, võib kõnealust juhtumit pidada siiski erandlikuks.
«Eelkõige varastavad nad ikkagi toitu: näiteks teevad tühjaks koerte toidukausi, kui selle kätte saavad. Harakad teavad sedagi, et kui kana kaagutab, on ta ilmselt just maha saanud munaga, mida nad siis varastama lähevad,» selgitas ta.
Samuti on laialt tuntud harakate nõrkus läikivate asjade vastu. «Nad viivad tõepoolest pessagi traati ja läikivaid esemeid,» kinnitas Veedla.
Siinkirjeldatu oli aga tema sõnul omalaadne kleptomaaniajuhtum, mis ilmestab hästi harakate kommet igasugu asju näpata.
«Lind puutus kokku asjaga, millega ta ei osanud midagi teha. Igaks juhuks peitis ta selle siiski ära: mine tea, äkki läheb tarvis. Nagu nõukogude ajal inimesed töökohtadest igasugu asju igaks juhuks kaasa võtsid: mutreid, polte, paberit, kas või klambreid,» tõi lindude hingeelu tundja paralleeli.
Ühtegi sarnast näidet, kus harakas täiesti kasutu ja sealhulgas mitteläikiva asja ära oleks vinnanud, Veedlale siiski ei meenunud. «Isegi siis, kui noorena pesades harakapoegi käisin rõngastamas, seal midagi sarnast küll silma ei hakanud.»
Küll aga eristab vareslasi, sealhulgas harakaid, paljudest teistest lindudest ajukurdude rohkus. Seega võib neid lindude hulgas üpris arukateks pidada.
«Kui aga tarkust jagub, siis tehakse tihti paraku ka lollusi. Nagu ka inimesed kurje plaane hauvad,» tõdes Veedla. «Ja nii võibki harakas lihtsalt lõbu pärast midagi pihta panna.»